Tervis on kallis!

arst-1
“Patsiente ähvardab 21. sajandi Eestis sisuliselt arstiabita jäämine,” tõdes Saaremaa arstide seltsi juhatuse liige, Kuressaare haigla ülemarst Toomas Tuuling eilsel hoiatusstreigil Kuressaare haiglas. Streigiga nõudsid meditsiinitöötajad tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku arstiabi.

Toomas Tuuling, Kuressaare haigla ülemarst:

Olukord on ju muutunud selliseks, et patsiente ähvardab 21. sajandi Eestis sisuliselt arstiabita jäämine. Neljapäeval arutatakse valitsuskabinetis, kuidas haigekassa miinust leevendada ja edasi minna. Kui sotsiaalministeerium oli veel kaks nädalat tagasi arvamusel, et kuskilt tuleks tervishoidu lisaraha tuua, siis praeguseks on täiesti ebaselge, kust see raha tuleb.

Põhiline eesmärk on see raha haiglate praegusest eelarvest maha võtta. See on analoogne olukorraga, kus lähen õhtul poodi, ostan kaks saia, aga maksta kavatsen ainult ühe eest. Ütlen müüjale, et kuna mul raha ei ole, siis maksangi ainult ühe saia eest – mul on ju saia tõesti vaja, sest kõht on kohutavalt tühi.

Kuressaare haigla on samasugune nagu kõik teised – meiegi haiglas on järjekorrad ja tehtud on ületööd, mida haigekassa ei ole tasustanud. Mõndagi asja saaks teha paremini ja rohkem, kui rahastus oleks suurem.

Puudu on spetsialistidest. Neil spetsialistidel, kes võiksid rohkem teha, aga rohkem teha ei saa, on oma teadmisi ja oskusi tunduvalt lihtsam rakendada mujal, näiteks Soomes. Mina võin oma tuttavaid arste, kes on Soome tööle läinud, kokku lugeda kindlasti rohkem kui kümme.

 Marika Räim, Kuressaare haigla kirurg:

Paraku ei ole ma kindel, et tavainimene aru saab, mille pärast me streigime – paljud arvavad, et “arstid tahavad jälle palka juurde”. Räägitakse aina sellest, kui suur on keskmine palk, samas arvestamata seda, kui suure koormusega arstid ja õed töötavad. Lihtsalt materdatakse.

Mina oma järjekordi ei jälgi – võtan patsiente vastu nii, nagu nad kirja pandud on. Kaks kuud võtab vastuvõtule pääsemine kindlasti. Kuressaare haiglas seda probleemi, et lõikusele ei pääse, ei ole. Ja erakorraline haige saab kohe lõikusele.

Seda, et arsti juurde oleks pidanud varem jõudma, on mul tulnud oma patsientidele öelda üsna tihti. Sageli põhjendatakse siis, et vastuvõtule pääsemiseks tuli liiga kaua järjekorras oodata. Valvetuba töötab meil ometi 24/7 ja valvekirurg on samuti kogu aeg majas. Paljudel inimestel puudub aga haigusteadvus, nad ei anna endale aru, mis on haiguse olemus ja põhjus. Nende meelest on alati arstid süüdi.

Nagu näha, on tänapäeval doktor Google kõige targem. Kas kümme aastat arstiteaduskonda või tund aega Google´it – arvestatakse, et see on üks ja sama. Kahjuks see nii ei ole.

Margit Raudsepp, Eesti õdede liidu piiRkondliku ühenduse juht:

Tänane streik kestab küll ainult tund aega, aga püüame sellega näidata, et ühtsuses peitub jõud. Ega me ju ainult siin Saaremaal streigi, mandril on streigiga ühinenud väga paljud haiglad ja perearstid. Kas tänasel streigil otseseid tulemusi on, on küsimärgiga. Ehk paneb see otsustajaid siiski mõtlema ja tegutsema.


Noppeid tervishoiutöötajate avaldusest

Peatasime täna töö haiglates ja perearstikeskustes, et öelda kõigile Eesti inimestele, eelkõige aga valitsusele ja riigikogule: tervishoid vajab lisaraha, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.

– Aina sagedamini näeme patsiente, kes pika järjekorra pärast on meie juurde jõudnud liiga hilja. Tihti peame nuruma kolleegidelt erandkorras vastuvõtuaega või voodikohta haigele, kelle seisund ei kannata oodata, kuulates seejuures juhtkonna manitsusi, et haigekassa lepingut ei tohi ületada.

– Ravijärjekordades ootab üle 180 000 inimese, sest haigekassa eelarve on teadlikult tehtud tegelikust ravivajadusest väiksem. Seetõttu on haiglates ravitud rohkem patsiente, kui plaan ette nägi. Ükski heategu ei jää aga karistuseta – haiglatelt tahetakse nõuda viimase kvartaliga kogu haigekassa ülekulu tasa tegemist nii, et töö maht ei vähene, aga selle eest makstakse vähem. Mingit vajadust nii toimida ei ole, haigekassas on vajalik raha olemas. Jaotamata kasumis on üle 100 miljoni varasematel aastatel inimestelt kogutud raviraha, kuid selle kasutamise asemel plaanitakse raviteenuste hindu alandada. Hinnakärbe viib paratamatult järeleandmisele kvaliteedis. Masuaegne hinnakoefitsient tähendas ka koondamisi ja palkade vähendamist. Kas meie riik on tõesti taas nii suures kriisis, et pinnal püsimiseks on vaja arstiabi kärpida?

Riigieelarve tasakaal ei tohi olla tähtsam inimeste tervisest. Arstid ja õed tahavad teha oma tööd ja ravida patsiente vastavalt tänapäevase meditsiini võimalustele. Poliitikute ülesanne on luua selleks tingimused, mitte jaanalinnu kombel pead liiva all hoida ja otsustamist aina edasi lükata.

– Valida on kulude vähendamise või tulude suurendamise vahel. Kulude vähendamine tähendab ravijärjekordade hüppelist pikendamist. Patsientidelt, kes maksavad oma taskust niigi ligi veerandi tervishoiukuludest, kõrgemat visiiditasu võtta või tasulise ravi osa suurendada ei saa. Siis muutub arstiabi väiksema sissetulekuga inimestele kättesaamatuks, nagu on juba juhtunud hambaraviga. Soovitame kõigepealt loobuda sotsiaalmaksu langetamisest, mis jätaks alles 90–100 miljonit eurot aastas.

– Eksperdid on vastuvaidlematult tõendanud, et Eesti tervishoid vajab lisaraha. Arstid ja õed on “hääletanud” küll jalgadega, küll patjadega, kuid teame, et inimeste, ka poliitikute naha paksus ja reaktsioonid on erinevad. Täna on hoiatus, esimene süst, kui see ei mõju, tuleb jätkata pikema ja tõhusama ravikuuriga.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 226 korda, sh täna 1)