Logopeedid on tööga üle koormatud (1)

Karikatuur: ANDRUS PEEGEL

Karikatuur: ANDRUS PEEGEL

Aina rohkem on lapsi, kes vajavad logopeedilist abi, spetsialiste aga napib, tõdevad nii lasteaednikud
kui ka logopeedid ise. Mis oleks lahendus?

Riina Räim, Kuressaare Ristiku lasteaia logopeed:

See, et logopeede napib ja olemasolevad logopeedid on ülekoormatud, on väga tõsine probleem, sest logopeed on lasteaias oluline spetsialist.

Suur õnn, kui lasteaias on logopeed olemas, kuid kahjuks on logopeedi abi vajavate laste arv aastatega oluliselt kasvanud ja logopeedid töötavad palju suurema koormusega, kui seadus ette näeb.

Tõsisemaks on muutunud ka laste kõneprobleemid. Kui varem tegeles tavarühma logopeed suurema osa ajast hääldusprobleemidega, siis praegu on palju enam lapsi, kes vajavad üldist kõnearendusööd.

Selleks, et logopeed saaks last logopeediliselt abistada, tuleb tal eelnevalt paljuski teha eripedagoogi tööd.

Kahjuks ei piisa kõneprobleemide kõrvaldamiseks ainult logopeedi oskustest ja lapse suutlikkusest, väga oluline on ka lapsevanemate kaasabi. Oskusest ei kujune vilumus iseenesest, vaid see vajab harjutamist nii lasteaias kui ka kodus, kuid järjest vähem on vanemaid, kes kiire elutempo juures selleks võimalust leiavad.

Kindlasti ei jää lasteaias ükski laps abita, kuid logopeed saab sekkuda lapse kõnearendusse harvem, kui see vajalik oleks. See omakorda viib selleni, et oodatavate tulemusteni jõutakse hiljem ja logopeedil on pidevalt n-ö järg ees lastest, kelle kõne veel korras pole.

Selles, et logopeede lasteaedadesse ei jätku, on paljuski “süüdi” töötasu. Mitmed maapiirkonnad pakuvad logopeedile oluliselt suuremat palka. Nii liiguvadki noored spetsialistid sinna, kus on teenindada väiksem arv lapsi ja kus tööd paremini tasustatakse. Kui palga osas midagi ei muutu, võib juhtuda, et varsti jäävad lasteaiad logopeedideta.

Kahtlemata ei muuda palganumber abivajavate laste arvu, kuid siinkohal oleks logopeedidele suureks abiks eripedagoogide ametikoha loomine lasteaedades. Nii saaks logopeed pühenduda täielikult logopeedilisele tööle.

Piret Kaminskas-Ustel, Saaremaa Rajaleidja keskuse logopeed:

Suurema osa logopeeditööst peaks ära tegema enne, kui laps kooli läheb, paraku on logopeedide nappus meie maakonnas tõsine mure. Logopeede ja eripedagooge on meil maakonnas kokku kahekümne ringis. Seda on liiga vähe.

Mina käin nendes lasteaedades ja koolides, kuhu mind kutsutakse, kus ei ole oma logopeedi. Sel sügisel olen käinud Pärsama, Tornimäe ja Kahtla lasteaias ning Tornimäe põhikoolis.

Tööd mul jagub, pean oskama oma aega organiseerida, et jaksaksin keskuse tööd teha, maakonna lasteaedades käia ja nõustada. Nõustan nii lapsevanemaid kui ka õpetajaid, mida teha ja kuidas aidata. Viimane ei ole tavapärane logopeediline töö, aga ikkagi rohkem kui mitte midagi.

Neid lapsi, kes vajaksid logopeedi abi, on aina rohkem. Põhjuseid on palju. Üks neist võib olla tänapäeva nutimaailm. Kodudes räägitakse vähem, lapsevanemad on ninapidi arvutis, lastel lastakse samuti liiga palju ekraani vaadata. Niimoodi lapse kõne aga ei arene.

Kunagi oli vanaemadel aega oma lapselastega rääkida. Tänapäeva vanavanemad elavad kaugemal või käivad tööl. Laps ise peab aga väga varakult minema lastekollektiivi, kuigi enne kolmandat eluaastat tahab ta olla koos täiskasvanuga.

Paljude laste elus on väikesena olulist rolli mänginud meditsiin – nemad on juba riskirühma lapsed.

Seda, et osale lastest logopeediline abi lausa kättesaamatuks jääks, ma ei ütleks. Kui nad käivad lasteaias, siis on nad nii-öelda pildil ja saavad mingil määral toetatud. Kel on suuremad probleemid, neil on soovitatud kas uuringutele minna või taotleda puuet. See sõna võib tunduda küll väga halb, aga puude taotlemisega on neil, kel on diagnoositud kõnearengu probleemid, võimalik saada logopeedilist-eripedagoogilist teenust läbi rehabilitatsiooniplaani.

Noorte spetsialistide suunamist, nagu toimus nõukogude ajal, ma lahenduseks ei pea – aeg on edasi läinud. Kindlasti leiduks ka teisi variante. Näiteks kui kohapeal leidub noor inimene, kes tahaks pärast õpinguid tagasi tulla, aga kel õpinguteks puuduvad võimalused, oleks ehk abi stipendiumist.

Väljapääsu praegusest olukorrast näen aga pigem selles, et lasteaiaõpetajaid tuleb rohkem koolitada. Näiteks Saare maakonda ongi toodud eripedagoogika kursus, mille kaudu neid koolitatakse, et nad oskaksid rohkem tähelepanu pöörata ja aidata. Lasteaedadesse on tarvis rohkem tugispetsialiste, kes teeksid tööd keerulisemate juhtumitega.

 Riina Saar, Kuressaare Pargi lasteaia direktor:

Aasta-aastalt tuleb juurde neid lapsi, kes vajavad erispetsialisti (logopeedi, eripedagoogi jt) abi. Logopeedidel on suur töökoormus. Saare maakonnas on raske logopeede ja teisi spetsialiste leida. Paraku puudub ka info, kui palju logopeede ja eripedagooge aastas kõrgkooli lõpetab ja kuhu nad tööle lähevad. Olukord paraneks, kui mõni lõpetanuist tuleks Saaremaale.

Liisa Keerberg, Kärla lasteaia direktor:

Kärla lasteaias praegu logopeedi ei ole. Oleme otsinud suvest alates ning kaks korda kuulutanud, kuid siiani tulemusteta.

Lapsi, kes vajavad logopeedilist abi, on tõepoolest üha rohkem. Keskkond meie ümber muutub, me võiksime oma lastega rohkem vestelda, olla eeskujuks. Lapsed ju õpivad suures osas jäljendamise kaudu. Logopeede aga napib.

Logopeediks saab õppida Tartu ülikoolis ning alles pärast eripedagoogi bakalaureuse-
kraadi saamist saab spetsialiseeruda logopeediks. Need logopeedid, kes Saaremaal töötavad, on ilmselt juba mitme koha peal hõivatud.

Samas on logopeed lasteaias hädavajalik. Õpetajad on meil kõik väga tublid, kuid neil puudub siiski vastav väljaõpe. Ka on paljude lastega vaja rohkem tööd teha, kui õpetajad seda rühmas jõuavad. Suure töö saaks aga juba lasteaias, enne kooli ära teha.

Julgustan inimesi eripedagoogika-logopeedi eriala õppima minema, Saaremaal tööpõldu jagub. Kärla lasteaed otsib koos Aste lasteaiaga logopeedi koormusega 1,0 kohta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 435 korda, sh täna 1)