MÄGINE JA KIVINE: Skandinaavia karm ja karge loodus ning protestantlik usk on kujundanud sealsete inimeste ühise meelelaadi. Asjatundjate arvates olevat just skandinaavlaste ühine mentaliteet heaks eelduseks võimsa liitriigi tekkele tulevikus. Foto: Blogs.windows.com
Viimaste aastate pingeline olukord maailmas on rahvusvahelisele koostööle palju kahju teinud. Õnneks on aga üks erand – Skandinaavia maad. Nimelt olevat Põhja-Euroopas praegu tekkinud ülihea võimalus panna aeg käima tagurpidi ja alustada hoopiski koostöö edendamist. Viimasel ajal on sääraste optimistlike seisukohtadega välja tulnud mitmed Rootsi ajakirjanikud, ajaloolased ja isegi ärimehed.
Muutused, mis toimuvad meid ümbritsevas maailmas, on tekitanud olukorra, kus mõned vanad ideed on taas aktuaalsuse omandanud. 500–600 aastat tagasi tekkis Euroopas Taani eestvedamisel majanduslikult ja sõjaliselt võimas Põhjamaade liit – Kalmari unioon.
Ajakirjanik Mathias Bred arvab aga, et umbes samasugune olukord on kujunenud ka praegu. “Eeldused luua Põhjamaade liitriik pole veel kunagi olnud sedavõrd tugevad ja ilmselged,” kirjutab ta ajalehe Göteborgs-Posten ilmunud arvamusloos.
Nende seas, kes aktiivselt Põhjamaade liitriigi teemat arendavad, on ka tuntud rootsi ajaloolane ja sotsioloog Gunnar Wetterberg. Oma raamatutes ja mitmes ajaleheartiklis loetleb ta Põhjamaade liitriigi eeliseid. Teadlase arvates tagavat selline poliitiline moodustis rahvusvaluuta tugevuse ja stabiilsuse ning tugevdavat ühiskonna võimet majandusraskustega toime tulla. Lisaks looks liitriik palju laiaulatuslikuma ja paindlikuma tööturu, aitaks tõsta üldist heaolu ja individuaalset elatustaset ning, mis kõige olulisem, suurendaks Skandinaavia maade mõjuvõimu globaalpoliitiliste probleemide lahendamisel.
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest
Loading ...
Me ju olemegi rootsi ja taani alamad. Meie majandus toetub kindlalt sealsetele pankadele ja me tööjõud koos poolakate, leedukate, lätlaste ja osalt ka venelastega on just see piirkonna töörügajad. Seetõttu olekski kohane ka meie sotsiaalsed tagatised ühendada ja sealtläbi me siiajäänud tööjõu “taastootmisemasina” sotsiaalsed vajadused katta.