Odrapõld peitis endas mitusada nimetut hauda

SÕJAVÄEKALMISTU KUDJAPEL: Saksa sõjahaudade hoolde rahvaliidu spetsialist Thomas Shock käesoleva aasta 17. augustil Kudjapel ümbermatmist teostamas. Samale kalmistule on maetud Torgu laatsaretikalmistult väljakaevatud langenud. Foto: MAANUS MASING

SÕJAVÄEKALMISTU KUDJAPEL: Saksa sõjahaudade hoolde rahvaliidu spetsialist Thomas Shock käesoleva aasta 17. augustil Kudjapel ümbermatmist teostamas. Samale kalmistule on maetud Torgu laatsaretikalmistult väljakaevatud langenud.
Foto: MAANUS MASING

Hiljuti tähistati Kudjapel suure pidulikkusega Saksa sõjaväekalmistu taaspühitsemise 20. aastapäeva. Vestlustes selgus, et kalmistule maetutest enam kui kolmandik olid algselt sängitatud 1944. aasta lahingute ajal vanale Torgu laatsaretikalmistule. Mastaapsed väljakaevamised toimusid seal 1993. aasta augustis.

 

Ümbermatmisel kopajuhina töötanud Nikolai Tolmatševi sõnul tulid kaevajad 8. augustil 1993. aastal tema juurde koju ja küsisid, kas ta traktor töötab. “See on mul hästi meeles, sest mul on üheksandal sünnipäev,” meenutas Nikolai, kuidas tema Torku kaevama sattus.

Paaril esimesel päeval kaevasid nad Kargi mõisas, kus oli samuti laatsaret olnud. Endisest mõisa juurviljaaiast tulid välja 14 langenu säilmed. Seal jäid kaevandisse nõrgunud vee tõttu tööd pooleli. Torgust leiti kokku 202 inimese säilmed.

Väärisid viisakat matust

Kaevamisi juhatanud antropoloog Wolfgang Dietrichil oli kaasas kataloog, kus oli iga langenu kohta märgitud sünni- ja surmaaeg, kust pärit ja muud isikuandmed. “Täpse kaevamiskoha näitas neile Annuste Leida. Aadussoo Peeter oli seal enne mind mitu auku teinud, aga pole leidnud. Leida läks mööda ja küsis, mis te otsite siin.” “Ah surnuaeda, see seal paju juures,” osutanud ta omaaegsele matmiskohale, kus kaevamise aastal laius odrapõld.

“Ma enam ei mäleta, kelle põld see oli, aga ega nad sealt õiget saaki saanud, sest vili niideti maha,” rääkis Nikolai. Leida jutu järgi oli nende pööningult ära viidud ka vanaema jaoks varutud surnukirst. “Seal oli vaid üks kirstumatus, teised olid niisama maa sees. See oli tavaline lihtsõdur, mitte ohvitser.

Kui kirst lahti tehti, avanes pilt, nagu oleks mees sellesse hiljuti pandud – kiiver oli peas ja sinakashall sinel seljas,” meenutas Nikolai. “Aga õhu käes kõik muutus. Sakslane jõudis veel pildi ära teha. Tal oli album varem tehtud piltidega kaasas, seal oli igasugu variantisid.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 330 korda, sh täna 1)