Mardikad söövad kirikutorni (3)

KAUGELT KENA KÜLL: Tänavalt vaadates ei oskaks esmapilgul arvatagi, et tornikiiver nii nigelas seisus on. Pildil Saarte praost Anti Toplaan.  MAANUS MASING

KAUGELT KENA KÜLL: Tänavalt vaadates ei oskaks esmapilgul arvatagi, et tornikiiver nii nigelas seisus on. Pildil Saarte praost Anti Toplaan.
MAANUS MASING

Kuressaare Laurentiuse kiriku tornikiiver on niivõrd nigelas seisus, et selle uuendamisega enam kaua oodata ei kannata. Kui torn juba viltu vajuma hakkab, peaks kirikuõpetaja Anti Toplaane sõnul Torni tänava ilmselt sulgema.

Muinsuskaitseametis koostatud hinnangu järgi on Laurentiuse kiriku tornikiiver avariilises seisukorras ja vajab restaureerimist. Kandekonstruktsioonid on ulatuslike puidumardika- ja seenkahjustustega, vahelaetalad ja osaliselt treppredelid puidumardikakahjustustega, kiivri kate peab valdavalt vett, kuid esineb üksikuid läbijooksukohti, seisab hinnangus.

Kuressaare linnapea Madis Kallas tänava sulgemise küsimust ei kommenteerinud, kuna linnavalitsusele teadaolevalt pole tornikiivri seisukord nii kriitiline, et peaks seda kaaluma.

“Linnapeana olen Laurentiuse kiriku olukorrast teadlik ja olen sel teemal suhelnud ka kultuuriministeeriumi esindajatega. Ehkki tegu pole linnale kuuluva objektiga, otsime võimalusi, kuidas linna jaoks sedavõrd olulise objekti kordategemist toetada,” ütles Kallas.

Linnavolikogu SDE fraktsiooni esimees Jaanis Prii märkis, et küsimus on selles, kui avariiline torn on, ja seda peaksid hindama eksperdid. «Fakt on, et see tuleb üsna kiiresti korda teha, sest ega kesklinnas nalja pole, kui torn sellises seisus on,” lisas ta.

Muinsuskaitseameti hinnangu aluseks on 15. juunil toimunud vaatlus, milles osalesid muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor Keidi Saks ja pühakodade programmi koordinaator Sille Sombri. Lisaks on aluseks võetud Rändmeister OÜ koostatud tornikiivri ja vahelagede restaureerimise muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt 2014. aastast. Nimetatud projekti kahjustuste kaardilt on näha, et juba toona olid kahjustused ulatuslikud.

HALLITAB: Torni kandekonstruktsioonid on ulatuslike puidumardika- ja seenkahjustustega.  KEIDI SAKS

HALLITAB: Torni kandekonstruktsioonid on ulatuslike puidumardika- ja seenkahjustustega.
KEIDI SAKS

Tornikiiver valmis aastatel 1835–1836, plekk vahetati välja 1933. aastal. Laurentiuse kiriku renoveerimine sai alguse 1998. aastal. Sellest ajast alates on praktiliselt igal aastal kiriku juures midagi tehtud. Anti Toplaane sõnul on riigi raha kirikusse läinud umbes miljon eurot, lisaks omavalitsuse ja koguduse oma raha ehk annetused.

Saarte praost, Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan ütles, et tornikiivri kehv olukord on olnud tõesti teada juba paar aastat, kuid muinsuskaitse inspektorid avastasid selle tänavu juunikuus tehtud inspekteerimise käigus. “Alates sellest ajast on käinud arutelu koguduse, linna ja kultuuriministeeriumi vahel, millised oleksid sammud, et seda projekti saaks rahastada,” lisas ta.

Küsimusele, mis on kahe aasta jooksul tehtud torni olukorra parandamiseks, on Toplaane sõnul raske vastata. Ta selgitas, et kirik on olnud kultuuriministeeriumi n-ö erifinantseerimise all pikemat aega. Siseinterjööritööd koos lisaprojektidega läksid aga tema sõnul algselt planeeritust kallimaks ja nii välistöödeks raha enam ei jätkunudki.

“Kui kokkulepitud raha eelmisel aastal otsa sai, siis oli vaja teha veel torniremont kahes osas,” tõdes ta. Üks osa on avariilise tornikiivri restaureerimine ja teine torni kivist osa remont. Lisaks on veel tegemata kiriku fassaaditööd ja osaliselt ka hoovialatööd. Viimaseid on toetanud ka Kuressaare linn.

Lühidalt öeldes leiab Toplaan, et järjekord on jõudnud välistöödeni, kuid riigipoolne rahastus on lõppenud. “Nüüd on selle põhjendamine, miks peaks jätkama, takerdunud valdkonna alarahastuse ja inimeste vahetumise taha,” lisas ta.

Anti Toplaane sõnul on ministeerium seisukohal, et kogudus peaks esitama taotluse pühakodade programmi, ja seda on kavas ka teha. Kirikuõpetaja kahtleb aga, kas sellest piisab. “Sealt suurusjärgus 100 000 eurot toetuse saamine võrdub lotovõiduga,” tõdes ta. Nimelt läheks torni- ja fassaadiremont tema sõnul maksma üle 100 000 euro. Näiteks Pihtlas sai Püha kirik 2014. aastal uue tornikiivri. Muinsuskaitseamet eraldas selleks 100 000 eurot.

Muinsuskaitse inspektorid nimetasid Laurentiuse kiriku torni küll avariiliseks, kuid Rändmeister OÜ projektis seda otseselt kirjas ei ole. “Projektis seda ei öelda. See tähendaks tornile juurdepääsu piiramist,” märkis Toplaan, viidates, et tegemist on suure “ajapommiga”, millega on viimane aeg tegeleda.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 693 korda, sh täna 1)