Linn linnuse ümber

veebi_kaart_majad
1504,9 hektaril paiknev Kuressaare ei ole suur küll mõõtmetelt, kuid ajaloolisi hooneid on siin sellest hoolimata omajagu.

Kuressaare puhul ei saa otseselt välja tuua kindlat aastanumbrit, millest ajalugu n-ö alguse sai. Üldiselt leitakse, et linn kujunes 14. sajandi keskel rajatud Saare-Lääne piiskopilinnuse ümber.

irjalikes allikates on asulat esmakordselt mainitud 1424. aastal. Samas on arvatud, et Kuressaare lahe ääres oli juba enne linnuse rajamist kindlustatud sadamakoht. Arheoloog Marika Mägi on aga välja toonud, et kui aluseks võtta viikingiaegsete sadamate asukohaloogika, võiks muinasaegset sadamat otsida mitte hilisema piiskopilinnuse ümbrusest, vaid sellest põhja pool.

Kui linnus välja arvata, pretendeerivad Kuressaare vanima maja tiitlile Kauba 5 asuv pastoraadihoone ja Pikk 44 olevad varemed. Turu ja Kauba tänavaga piirneva pastoraadihoone, kus täna on juuksur ja fotofirma, rajamise aeg jääb vahemikku 1540–1600.

Saarte praosti Anti Toplaane sõnul asus seal omal ajal Saaremaa kirikuvalitsus.

Pikk 44 asus aga omal ajal Pidula mõisnike linnamaja ehk koda. Praeguseks on sellest järel vaid seinad. Püsti olevat maja saanud 1543. aasta paiku.

Vanimaks puitmajaks võib pidada Suur-Põllu 20 asuvat elamut, mis osaliselt pärineb 18. sajandist.

Ülejäänud hooned, kui mõned üksikud näited välja arvata, on aga üldiselt juba hulga nooremad, kuna linnas on möllanud mitmed tulekahjud – näiteks aastatel 1612, 1710, 1746, 1748 ja 1773. Mitmed silmapaistvamad kivielamud kesklinnas pärinevad 18. sajandi lõpust.

Väikeelamute ala hakkas aga vaikselt ilmet võtma 19. sajandi teisel poolel. Valdav osa eramajadest pärineb siiski 20. sajandi teisest poolest. Enim ongi Kuressaares ehitatud nõukogude perioodil.
Toonasest ajast pärineb ka Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala, mis loodi 1973. aastal ja kuhu jääb täna 1089 krunti.

Muinsuskaitseameti vaneminspektor Keidi Saks (fotol) ütles, et kui muinsuskaitset ei oleks, näeks Kuressaare tõenäoliselt hoopis teistmoodi välja. “Meil ei oleks neid ilusaid vanu maju enam,” lisas ta. Kokku on Kuressaares 27 ehitis- ja ajaloomälestist.

Kindlasti peidab Kuressaare arengulugu endas veel mitmeid saladusi või vähemuuritud seiku, kuid keeruline oleks väita, et linna ajaloost on vähe kirjutatud. Alles hiljaaegu ilmus ajaloolase Garel Püüa monograafia “Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses” ja eelmisel aastal veidi poleemikat tekitanud artiklite kogumik “Kuressaare vanem ajalugu”. Samuti võib mitmeid Kuressaare ajaloo alaseid artikleid leida Saaremaa muuseumi kaheaastaraamatutest.

Ülevaatliku pildi linnaehitusest ja siinsetest arhitektuuriväärtustest annab 1999. aastal ilmunud “Kuressaare linnaatlas”. Märkimist väärivad kindlasti ka kultuurimälestiste riiklikust registrist leitavad andmed.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 543 korda, sh täna 1)