Laevatehingu kahjumid miljonites (6)

PIDEVAS MUUTUMISES: Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad juht Kaido Padar on pidanud oma sõnumit üsna tihti muutma, sest laevaehitus Türgi ja Poola tehases pole läinud just lepase reega.  Foto: MAANUS MASING

PIDEVAS MUUTUMISES: Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad juht Kaido Padar on pidanud oma sõnumit üsna tihti muutma, sest laevaehitus Türgi ja Poola tehases pole läinud just lepase reega.
Foto: MAANUS MASING

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal kinnitas esmaspäeval riigikogus esinedes, et uute parvlaevade soetamise projekti tulukus on pärast kõiki võimalikke kulusid prognoositult 7,4%.

 

Päev hiljem tuli teade, et hilinevate parvlaevade eest tehtavad trahvid ei kata asenduslaevadele tehtavaid kulutusi. Esialgne kahjum oleks suurusjärgus 5,5 miljonit eurot.

Minister kasutas riigikogus esinedes protsendi kohta väljendit “hea ja vastuvõetav tulukus”. Kesk- ja vaba-
erakondlaste arupärimisele vastates toonitas Michal seda korduvalt. See protsent peaks olema selline siis, kui on kätte saadud trahvid laevatehastelt ja TS Laevad on maksnud ka võimaliku trahvi riigile, kuna laevad ei valminud õigeaegselt.

Minister ütles ka seda, et parvlaevateenuse hange ei lähe vaatamata erinevatele probleemidele maksumaksjale kallimaks, ja toonitas taas seitsmeprotsendist kasumit. Tema sõnul ei tasuks tehingust kahju otsida.

“Samahästi võiks riigile kuuluvate ettevõtete praamide pooldaja küsida, kellele me sellest kasumist preemiat peaksime maksma,” jäi minister plusside juurde.

Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et on oodata siiski kahjumit. Kahe väite erinevust kommenteerisid nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka TS Laevad Saarte Häälele nii, et esialgne miinus ei välista tulukust.

Michal tõdes riigikogus korduvalt, et kogu protsessi oleks saanud paremini läbi viia.

Minister ei vastanud küsimusele, kes peaks probleemide eest vastutama. Tema sõnul tuleb protsessi lõppedes teha järeldused, et riik teinekord selliseid vigu enam ei teeks.

Minister Michal kinnitas ka seda, et uus liiniveoleping on rangem kui senine ning uute laevadega tuleb kindlasti kvalitatiivne hüpe. Küsimusele, kui palju riik siis viie aastaga võidab, vastas minister Michal, et hankel osalenud teise pakkujaga võrreldes hoitakse viie aastaga kokku 28,4 miljonit eurot.

Keskerakondlane Jaanus Karilaid viitas ministrile huvitavat fakti hankelepingus. Nimelt on seal kirjas, et Türgis ehitatava laeva hind on 22,8 miljonit eurot. Lepingujärgselt võib riik 12 aastat hiljem need kaks Türgis ehitatud laeva välja osta ca 8 miljonit kallimalt. Minister Michal ei osanud küsijale vastata ning ka Saarte Hääl suunati üleeile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist edasi TS Laevade poole pöörduma.

TS Laevade pressiesindaja Sirle Arro sõnul ei vasta Jaanus Karilaiu tehe tõele. “Kahjuks puudub meil info, millise tehte tulemusena on härra Karilaid saanud 8 miljonit. See ei ole kindlasti õige. Meie väljaostuoptsioon on pakutud hinnaga 26,6 mln eurot,” selgitas Arro.

Tema sõnul ei ole laevade lepingujärgsed hinnad ainus asjaolu, mis lõpliku hinna määrab. Arvesse tuleb võtta ka lisatööde ja parenduste tegemine, laeva lõpphinnale lisanduvad veel mitmed komponendid, nagu järelevalve, laenuintressid jms. TS Laevade eesmärk on mahtuda koos varulaevaga 124 miljoni euro sisse.

“Kõige olulisem on aga see, et tulevase müügihinna määrab laeva rahateenimise võime 10 aasta pärast, oleme eeldanud, et ehitatavad laevad kestavad vähemalt 25 aastat, ning pärast 10-aastast perioodi allesjäänud 15 aasta rahateenimise võime põhjalt on tuletatud ka laevade müügihind,” selgitas Arro. Ta soovitas ka üles otsida viimati liinile toodud uute laevade hinnad ning neid võrreldes ei ole riigi tellitud laevade hindades tema sõnul midagi kummastavat.

Jaanus Karilaid ütles eile Saarte Häälega vesteldes, et tema võttis ligikaudu 8-miljonilise summaerinevuse lepingust, kus see on mustvalgel kirjas. Tema sõnul viitavad sellised arusaamatused kogu protsessi segadusele.


Laevade tulek ikka lahtine
Laevatehases käib jätkuvalt katsetuste tulemusel kerkinud tehniliste märkuste kontroll ja kõrvaldamine (näiteks on tõrkeid tuletõrjesüsteemiga, lekkevoolu ehk elektrisüsteemi maandusega, juhtimis- ja navigatsioonisüsteemi ühildumisega jne).

Osaliselt pole lihtsalt jõutud veel pärast tehniliste märkuste likvideerimist süsteeme täiendavalt üle kontrollida ja kontrollijärgseid dokumente allkirjastada.

Valmistatakse ette dokumentatsiooni: tehnilised seadmete ja süsteemide manuaalid, klassiühingu kontroll ja dokumentide väljastamine.

Ühtlasi toimub väljaõpe meeskonnale.

Kuupäevaliselt on veel keeruline öelda, millal laev üle antakse ja tulema hakkab, kuni need toimingud on veel lõpule viimata. Teavitame kindlasti avalikkust, kui laev asub Eesti poole teele.

Sirle Arro, TS Laevade pressiesindaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 139 korda, sh täna 1)