Kuressaare tänavapiknik toimus ka sel aastal oma tuntud headuses ning selle üha kasvav kuulsus paneb mõtlema, kui suureks on soov ja võimalus muutuda.
Kuressaare tänavapikniku korraldanud Visit Saaremaa juht Ergo Oolup ütles, et nemad jäid tulemusega rahule. Tema hinnangul osales tänavapiknikul 300 laua taga ca 3000 inimest. Oolupi sõnul jäädi veidi ajahätta, kuid esimese aasta korralduse kohta võib positiivse hinde panna küll.
Oolup rääkis, et tegi piknikul mitu huvitavat tähelepanekut. “Kõigil inimestel on hea tuju,” märkis ta. “Hõigati ka võhivõõraid oma lauda.” Teine asi on tema sõnul see, et vähemalt seni on see ikkagi kohalikele suunatud üritus. Kui muidu tehakse turismiga seotult üritusi pigem väljapoole ja külalistele, siis sellel üritusel moodustavad enamuse ikkagi kohalikud. Võõras jõuab siia pigem koos kohalikuga. “Tulen ja võtan oma külalise ka kaasa,” tõi Oolup näite.
Tema sõnul oli meeldiv seegi, et enamik koristas enda järelt ka prügi ära. Kuigi sekka sattus ka selliseid, kes oma jäägid lihtsalt laua alla pühkisid.
Meremehe-stiilist pidasid piknikulised üsna hästi kinni ning kontserdi andnud Marju Länik laulis 10. septembril ilusasti ära ka hittloo “Head uut aastat!”.
Juba eelmisel aastal käis pärast piknikut läbi mõte, et ehk peaks selle suurejoonelise üritusega püüdma ka mõnda rekordit. Piknikutega seotud Guinnessi rekordeid on kolm. Suurimal piknikul on olnud üle 22 000 inimese. See jääb saarlaste jaoks ilmselgelt püüdmatuks suuruseks.
Teine rekord on seotud pikima piknikulauaga, mis püstitati alles sel aastal Saksamaal ja selle pikkus oli ca 212 meetrit. Pikima piknikulaudade rivi rekord pärineb aastast 2012 ja selle püstitasid inglased. Seal pandi kokku laudade rivi pikkusega 2,3 km.
Kuressaare tänavused kolmes rivis seisvad lauad andsid kokku 657 meetrit, laudade vahel olid ka käiguvahed. Saarte Hääl mõõtis natuke vahemaid ja tõdes, et maailmarekordi püstitamiseks tuleks Lossi tänavale Raekoja ja Pargi tänava vahele panna viis rida laudu. Kuna see on füüsiliselt võimatu, tuleks laudade rida pikendada.
Ergo Oolup arvas, et erinevate rekordite peale mõtlemist ei tasuks kindlasti unustada. Kuid isegi, kui hakatakse rekordimõtteid mõlgutama, tuleb Oolupi sõnul teha seda kõike nii, et ürituse senine siht ära ei kaoks. “Oluline on ka mõelda, et kui suureks me tahame lasta sel minna,” arutles Oolup.
Orissaares nauditi päikest
Samal ajal Kuressaare piknikuga peeti esimest korda ka Väikese väina tammi piknikut. Väinatammi lustipiknik õnnestus korraldaja Angela Nairise sõnutsi esimese korra kohta hästi. Emotsioon oli positiivne. Kokku käis üritusel õhtu jooksul 300–400 inimest.
Kui pikniku alguses kimbutas veidi tuul, siis loojangu ajaks oli tuul vaibunud ja piknikulised said ilusa päikeseloojangu kauba peale. Nairise sõnul mängis ka muusika ja löödi isegi tantsu.
“Tähelepanu ja huvi möödasõitnud autode-busside reisijates tekitas see üritus samuti, olen kindel, et nii mõnigi uuris pärast järele, millega siis ikkagi tegu oli,” märkis Nairis, viidates, et üritus tegi ise endale reklaami.
Mina lugesin linnas inimesed üle, kes lauas istusid kella seitsme ja kaheksa vahel oli kesklinnas 1678 inimest.
Mina ei lugenud,aga tegu oli oma rahva ülesleidmisega.Rahvast oli ikka murdu koos.Meie lähedal ei olnud ka mingit erilist silmatorkavat.Ei olnud seal liigset joomist ega purjus inimesi.Imetlesime kõik pead seljas droone ja kuulasime Länikut.Olime kõlarile üsna lähedal ja see segas omavahelist juttu ning vanemate inimeste jaoks oli tümps nii lähedalt kuuldes palju vali.Tulime ära kella 21 paiku ja siis oli kõik vee. väga viisakas.Ei hoiatatud veel peo lõppemisest ega sõidetud traktoriga asju puruks.Moraal sellest: MINE JA TULE ÕIGEL AJAL!
Tümps oli liiga vali, ning droonid olid ohtlikult peade kohal. Kesklinn on erinevaid raadiosignaale täis, mis võivad saatuslikuks osutuda.