Laste kooliminekust ema ja õpetaja pilgu läbi

 ON KÕRVAL KUI VAJA: Marju Roberts leiab, et ajapikku võiks ohje lõdvemaks lasta, kuid kui laps soovib, on ta valmis kodutööde tegemise ajal kõrval olema. Saskia Natalie Kukua ongi parasjagu kodutööga ametis. MAANUS MASING

ON KÕRVAL KUI VAJA: Marju Roberts leiab, et ajapikku võiks ohje lõdvemaks lasta, kuid kui laps soovib, on ta valmis kodutööde tegemise ajal kõrval olema. Saskia Natalie Kukua ongi parasjagu kodutööga ametis.
MAANUS MASING

Lapsevanema ja õpetaja suhtes võib tihti olla heledamaid ja tumedamaid toone. Saaremaa ühisgümnaasiumi õpetaja Marju Roberts on harjunud seda kogema mõlemast punktist – ise on ta kooliteele saatnud kaks last ning igapäevaselt tuleb tal seista tahvli ees õpetajana, seega on tal kogemusi jagada mõlema rolli kandjana.

Marju Roberts sõnab, et lasteaiast kooli minekul oli suurim muutus lapse iseseisvumine ehk elukool. “Koolilaps tuleb ise koolist koju, käib huviringis ja sõprade juures. Tundus, et see oli meie lastelegi üllatav, et nad saidki linnas liikudes ise hakkama,” nendib ta. Lastel tuli vabaduse saamisel tasakaaluks juurde õppida vastutustunnet – oma minekutest ja käikudest tuleb vanemale teada anda.

Läksid kooli elevusega

Marju Robertsi tütar Saskia Natalie Kukua läks tänavu 3. klassi ja poeg Rickie Magnus Jojo 5. klassi. “Meie lapsed läksid kooli elevusega. Muutused käitumises ja meeleoludes olid positiivsed – mõlemad olid lasteaia koolieelikute rühmast tüdinud ja kool oli teretulnud,” räägib ta. Roberts lisab, et kool õpetas lapsi keskenduma ja rahulikult töötama.

Mis puutub esimesse õppeaastasse, arvab ta, et on loomulik, kui vanem iga päev kontrollib koolikotti ja istub koduste tööde ajal lapse kõrval. “Kui harjumused on välja kujunenud, olen mina püüdnud vaikselt ohje lõdvemaks lasta – laps teeb ise kodused tööd ära, aga vanem kontrollib,” selgitab ta. Aja möödudes hakkas ta kodutöid kontrollima pisteliselt. Sedasi laseb ta ka praegu edasi, kuni koolist ei tule teadet, et midagi on tegemata. Sellisel juhul tuleb last rohkem toetada.

Samas ütleb Marju Roberts, et kui ta kolmandas klassis käiv laps tahab, et ema matemaatika kodutöö tegemise ajal ta kõrval istuks, siis ta seda loomulikult teeb. Kuid aegamööda on tema arvates siiski oluline kontrolli vähendada, muidu ei arene lapsel välja vajalik vastutustunne.

“Kui laps saab koolis märkuse tegemata töö või koju jäänud vihiku eest, distsiplineerib see teda kindlasti paremini, kui vanema pidev kontroll.”

Kuna Roberts on ühtaegu nii lapsevanema kui õpetaja rollis, ütleb ta just viimase vaatenurgast lähtudes, et lapsed on kooli tulles erinevad.

Vahel on vaja toetada

Kui koolialguse ebakindlus ja mured ei kipugi üle minema, peaks vanem last rohkem toetama. On ka lapsi, kellele ei sobi suur klass või suures koolis käimine, siis oleks mõistlik kaaluda alternatiive.

“Mulle on sattunud lapsed, kellele tavakool sobib, ning õnneks on algklassidel oma klassijuhataja, kes on nagu kindel linn ja varjupaik,” räägib ta. Marju lisab, et tunneb kõikide algklassiõpetajate vastu suurt austust, sest nendel on laste koolialguse kogemustes suur roll.

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 373 korda, sh täna 1)