Bussijaama remont neelab kolmandiku lisaeelarvest

VÄLJAKUTSE EES: Kuressaare noorte huvikeskuse direktori Arnek Grubniku jaoks on uue avatud noortekeskuse väljaarendamine bussijaamas suureks väljakutseks. MAANUS MASING

VÄLJAKUTSE EES: Kuressaare noorte huvikeskuse direktori Arnek Grubniku jaoks on uue avatud noortekeskuse väljaarendamine bussijaamas suureks väljakutseks.
MAANUS MASING

Kuressaare linnavolikogu kinnitas eile 587 942 euro suuruse lisaeelarve, millest pea kolmandiku moodustab lisasumma bussijaama remondiks ja selle ruumidesse noortekeskuse rajamiseks. Lisaraha vajadus ilmnes ehitushanke ootamatult kõrgematest pakkumistest.

Juunis kuulutas linn välja Kuressaare avatud noortekeskuse ehitushanke eeldatava maksumusega ilma käibemaksuta 542 000 eurot. Tegelikkuses küündisid esitatud pakkumised 900 000 euroni.

Kuna varem oli keskuse ehituseks eelarvesse kavandatud 650 000 eurot, siis suunati objektile lisaeelarvest veel täiendavalt 189 655 eurot. Siinkohal tuleb täpsustada, et kogusummast 150 337 eurot kulub bussijaama remondiks ja ülejäänu noortekeskuse rajamiseks.

Volikogu opositsioonilise Reformierakonna fraktsiooni juht Jaanus Tamkivi märkis eile, et noortekeskuse ehituse nii suur kallinemine oli halb üllatus, ja avaldas lootust, et selline projektide läbiviimise praktika edaspidi ei jätku. Samuti juhtis ta tähelepanu asjaolule, et varem pole tulude ülelaekumisi kunagi jooksval aastal lisaeelarvega laiali jagatud, vaid need on jäetud vabasse eelarvejääki.

Kriitikale vaatamata toetas opositsioon siiski lisaeelarvet ja see võeti vastu kõigi kohal olnud 18 saadiku toetushäältega.

Linnapea Madis Kallas ütles noortekeskuse ehituse kallinemist kommenteerides, et jaanuaris tehtud prognoos oli koostatud ilma lõpliku projektita, aga tulenevalt eelarve menetlemisest volikogus ei olnud linnavalitsusel võimalik ära oodata projekti lõplikku valmimist.

“Lõplik projekt noortekeskuse ehitamiseks valmis maikuus ning alles siis olid ehituse lõplikud mahud ja vajadused teada. Kuna tegu on vana hoone renoveerimisega, siis on lõpliku hinna andmine ilma projektita erinevalt uusehitustest korduvalt keerulisem,” nentis ta.

Samas on linnapea sõnul kohaliku omavalitsuse kohustus korraldada noorsootööd. “Noored on meie tulevik ning nende hüvanguks tehtavad investeeringud on meile üheks prioriteediks,” lisas ta.

Noortekeskus rajatakse 1984. aastal ehitatud bussijaama ühte ossa, mille suurus on 863,5 m2. Bussijaama hoone on võetud ka muinsuskaitse alla.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 551 korda, sh täna 1)