MUHU UUDISSED: Jätku levale! (1)

Ei neh. Ega sii põle vahet, kas oo suutäis soolast või maotäis maget, kas sa võtad natusse põlast või maugid omale meheste sisse. Süia oo taris igatahes. Ilma selleta ep soa inimene mitte akkama. Ja mis soab olla param toit kut sie­samma, mis oo oma koduses kohtas kasun. Vahet põle, kas meres või moa pial. Aga neh, soarerahvale oo kala oln mitte paljast levakõrvane, vaid ikka ui kui paljutes peredes koa siesamma, mis leva lava piale toobkid.

Ja selletaudi oo küll just irmuskena, et Eesti toedu kuu mineva pühabe just Muhu soare pial ja Koguva sadamas omale alguse sai. Neh, tulisema moekaste kalatoitudega koa viel. Paergu ju ikkagid oo merekultuuri voasta. Isegid Taevatuaet, kis laupa oma vieraanid lahti oidis ja pimekamakul nõnna valjusti taples, olli pühabe ominguks kena suise päävapaiste jälle tagasi annud.

Ja ilma selle toidukuu avamiseta es soan läbi koa Muhu muuseum. Sial sai laupa nähe-kuulda talu toidulugu. Rahvale pakuti muhupärast lihaleiba, apurokka ja mädin õunu.

Tuleva laupa kuulukse, et pietse siikantis jälle seda toidu kuud ja toiduvestivaali. Aga pooleskid mitte Muhus. Ei ma ep riagi paergu Soaremaast koa mitte otse. Oopistükkis kahe vahest – väina silla pialsest. Just sõnna oodese rahvast laupa õhta kellu viiest väina tammi lustipiknikule. Neh, muusikad soab kuulata ja ikka oma piknikukorv tuleks koa seltsi võtta. Tammi pial piaks oma sõiduriista katsuma kenaste ää parkida, et ep jäeks kellegile jalgu mitte ja siis oma pikniku varustus kainlu ja mine otsi üles, kus oo tammi laienduse pial ää märgitud pikniku keskpunkt. Neh, et lava katab igaüks ise ja koristab pärast oma järelt kõik ää koa. Ja põlegid midagid iseäranis kierulist sii ju. Ja kui ikka kenad muusikad kuuleb, soab ea tuju viel kõhutääve piale koa. No mis sa ing oskad paramad tahta.

Muidugid kui just larinal sajab, siis oo karta, et nõuke uhke süömaaeg võib isegid olemata jäeda. Ehkkid mine sa seda soarlaste ja muhulaste kangust tia. Sest rahvas oo luban sial väina silla pial nüid igavoasta Soaremaa toidufestivali aegas lõugitsemas köia, just selleni aani välja, kut väina sillale nie õnnetumad avad ühekorra oo sisse soan. Neh soarerahva kangus ja visadus oo ju tiada.

Et mis siis lõpetuseks viel tahta või ütelda? Ikka jätku levale renni jaares istujatele, mis muud!

Ja olge munuksed!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 120 korda, sh täna 1)