Kõike loetut ei tasu uskuda! (15)

lähenemiskeeld W

Leisi Lapikoja omanik, sotsioloogiamagistri haridusega Maire Forsel, kes on aastaid olnud Rootsiga töö­alaselt seotud, lükkab ümber väite, nagu oleks vägistamiste arv selles riigis viimastel aastatel järsult tõusnud.

Üks minu FB-sõber kirjutas mulle, et Istanbuli lennujaamas olevat suurelt kirjas hoiatus: “Travel warning! Did you know that Sweden has the highest rape rate worldwide?” (tlk “Hoiatus reisimisel!  Kas teadsite, et Rootsis on maailma kõrgeim vägistamiste reiting?”)

Ka Eestis on mitmed väljaanded aeg-ajalt kirjutanud, et vägistamiste arv Rootsis olevat viimastel aastatel justkui järsult tõusnud. Näiteks on oleteadlik.ee lehel suur pealkiri aastast 2013, mis kuulutab, et Rootsis on seksuaalkuritegude arv suurenenud lausa 500%.

Mullu juunis kirjutati nihilist.fm lehel, et Rootsi on maailmas vägistamiste poolest teisel kohal, seksuaalkuritegude arvu hüppelisest suurenemisest Rootsis kirjutati möödunud aastal ka objektiiv.ee lehel, rääkimata väljaandest uueduudised.ee, kus samal teemal on ka tänavu mitmel korral kirjutatud. Kõiki taolisi üllitisi jagatakse usinasti sotsiaalmeedias ja veel usinamalt usutakse iga seal kirjapandud sõna.

Tehakse liiga

Tunnen, et rootslastele on sellise info levitamisega kõvasti liiga tehtud, seepärast tahan seda teemat veidi selgitada.

Esiteks näitab ametlik statistika, et alates 2000. aastate keskpaigast ei ole Rootsis seksuaalkuritegude arv tegelikult suurenenud. Kui vaadata nende arvu aastate lõikes, siis umbes alates 1970-ndate teisest poolest on joonisel näha pidevat stabiilset tõusu. See on aga tingitud peamiselt erinevatest seadusemuudatustest ja sellest, et Rootsis on tehtud väga palju tööd selleks, et julgustada kõiki ükskõik millisest ahistamisest teatama. Hea oleks ka meeles pidada, et kui mingis statistikas toimub väga järsk hüpe üles või alla, siis on alati põhjust kahtlustada mingit seadusemuudatust ja uurida järele, milles asi.

Rootsi erineb teistest maadest näiteks selle poolest, et kui ühte naist on tema oma mees pika perioodi jooksul vägistanud 100 korda ja ta lõpuks otsustab selle kohta avalduse teha, siis lähevad kõik need korrad statistikas üksikjuhtumitena arvesse, jättes mulje, et tegemist on 100 erineva isikuga toimunud vägistamisega.

Kui 1970-ndatel olid igasugused seksuaalkuriteod häbiasi, millest ei juletud kellelegi teada anda, siis käesolevaks sajandiks on olukord selles suhtes radikaalselt muutunud – ühiskond on avatum, inimesed julgemad ja igasugusel tasandil diskrimineerimine on muutunud üha taunitavamaks.

Ka seksuaalkuritegude alla käivate juhtumite spektrit on pidevalt laiendatud, kuni selleni, et kui keegi näeb pargis liputajat ja sellest politseile teada annab, kajastub see hiljem statistikas seksuaalkuriteona. Näiteks 2005. aastal oli seksuaalkuritegude järsk tõus tingitud sellest, et selle kuriteoliigi alla liideti juhtumid, kus vägivalda ei kasutatud, aga mida sai hiljem tõlgendada kui ohvri abitu oleku ärakasutamist – näiteks purjus olekus või narkouimas toimunud vahekorrad. 9. klassi õpilaste uuringust on aga näiteks selgunud, et aastail 1995–2013 oli vahepealsete väikeste tõusude ja mõõnadega seksuaalkuritegude arv pidevas languses.

Igasugune “allapoole vööd” nali on väga taunitav ja klassifitseerub ahistamisena – ja tõstab Rootsi seksuaalkuritegude statistikat.

Lubamatud naljad

Arvestada tuleb sedagi, et seksuaalkuritegude alla liigitatakse muu hulgas igasugused ahistamised – nt kui kolleeg teeb siivutuid märkusi, siis sellestki võivad paljud politseile teada anda ja see suurendab seksuaalkuritegude statistikat.

Oluline on tähele panna Rootsi käitumiskultuuri eripärasid – emeriitprofessor, rootslaste mentaliteedi uurija Åke Daun on oma raamatus “Svensk mentalitet” (tlk “Rootsi mentaliteet”) seda teemat pikemalt käsitlenud. Näiteks seda, kui ausad on rootslased. Spikerdamine on midagi täiesti lubamatut ja kui kaastudeng seda märkab, läheb ta kaebama – sest see on teiste suhtes ebaaus. Niisamuti on töösuhetes: igasugune “allapoole vööd” nali on väga taunitav ja klassifitseerub ahistamisena – ja tõstab Rootsi seksuaalkuritegude statistikat.

Nii et säilitagem kriitiline meel ja ärgem unustagem, et uuringutes kasutatakse riikide lõikes erinevat metoodikat ning seadused on pidevas muutumises – seda kõike tuleb statistika tõlgendamisel arvesse võtta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 198 korda, sh täna 1)