Võttes arvesse keskkonnaagentuuri seireandmeid ja metsades vohavat sekatku, kinnitas Keskkonnaamet Saaremaa metssigade minimaalseks küttimiskohustuseks 4400 siga, mis on 900 võrra rohkem kui lepiti hiljuti kokku Saaremaa jahindusnõukogus.
VÄLJAVÕTE KÄSKIRJAST
OTSUSTAN:
- kinnitan uluki kaudu leviva haiguse tõkestamise meetmena metssigade asurkonna arvukuse vähendamiseks 2016/2017 jahiaastaks metssigade küttimismahu Hiiu, Põlva, Rapla, Saare, Valga, Viljandi ja Võru maakondades (lisa 1);
- kohustan jahipiirkondade kasutajaid järgima metssigade küttimisstruktuuri, kus kütitavate kesikute ja täiskasvanud isendite seas peab olema emiste osakaal vähemalt 50%, põrsaste soovituslik osakaal 50%;
- kohustan jahipiirkondade kasutajaid uluki kaudu leviva haiguse tõkestamise tagamiseks teavitama metssigade küttimisest (arv, sugu, vanusegrupp) kalendrikuu kaupa iga kuu 10-ks kuupäevaks Keskkonnaameti metsaosakonna jahinduse ja vee-elustiku büroo vastava maakonna jahinduse spetsialisti e-posti aadressil;
- kohustan jahipiirkondade kasutajaid alates Keskkonnaagentuuri poolt hiljemalt 01.11.2016 antavale mahule ja juhendile koguma metssigade populatsiooni juurdekasvu uurimiseks kütitud emaste metssigade sigimiselundkondi ja alalõualuid;
- kohustan jahindusnõukogu tegema jahiaasta lõppedes kokkuvõtte jahipiirkondade kaupa metssigade küttimismahu ning -struktuuri täitmise osas ning esitada see hiljemalt 01.05.2017 Keskkonnaametile e-posti aadressil jave@keskkonnaamet.ee;
- kohustan jahindusnõukogu jahiaasta lõppedes analüüsima metssigade küttimismahu ning struktuuri täitmist jahipiirkonna kasutaja poolt ning mõjuva põhjuseta kokkulepete rikkumise korral esitama Keskkonnaametile e-posti aadressil jave@keskkonnaamet.ee hiljemalt 01.05.2017 ettepaneku vastava jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks;
- keelan metssigade lisasöötmise (v.a soolak) Eesti Vabariigi territooriumil aastaringselt. Lubatud on lisasööda kasutamine ajalise piiranguta metssigade peibutamise eesmärgil. Söödaautomaadis tohib olla kuni 100 kg ning lisasöötmiskohas maas kuni 5 kg lisasööta. Isevoolse söödaautomaadi korral ei tohi ööpäevas väljastatav kogus ületada 5 kg. Ühes lisasöötmiskohas võib kalendrikuu jooksul peibutamiseks kasutada kuni 100 kg lisasööta. Lisasöötmiskohtade kaugus teineteisest peab olema vähemalt 1 km ning lisasööt ei tohi olla kaugemal kui 150 m kõrgistmest. 1000 ha jahimaa kohta on lubatud kuni üks lisasöötmiskoht. Alates 14.10.2016 on metssigade lisasöötmine peibutamise eesmärgil lubatud vaid Keskkonnaametis registreeritud lisasöötmiskohas.
- kohustan jahipiirkondade kasutajaid esitama hiljemalt 30.09.2016 andmed lisasöötmiskohtadest vastavalt käesoleva käskkirja lisas 2 toodud vormile Keskkonnaameti metsaosakonna jahinduse ja vee-elustiku büroo vastava maakonna jahinduse spetsialisti eposti aadressile;
- kohustan jahipiirkondade kasutajaid esitama alates 01.10.2016 andmed igast uuest kasutusele võetavast lisasöötmiskohast vastavalt käesoleva käskkirja lisas 2 toodud vormile. Andmed tuleb saata Keskkonnaameti e-posti aadressil jave@keskkonnaamet.ee enne lisasöötmiskoha kasutusele võtmist;
- kohustan jahipiirkonna kasutajaid lubama uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks vajaliku metssigade seire läbiviimiseks paigaldama seiret teostaval asutusel lisasöötmiskohtadesse rajakaameraid;
Keskkonnameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius peadirektori ülesannetes
(Vaadatud 714 korda, sh täna 1)
Loading ...
1.kinnitan
2.kohustan
3.kohustan
4.kohustan
5.kohustan
6.kohustan
7.keelan
8.kohustan
9.kohustan
10.kohustan
… mida see mees tarbib, kellena ta arvab ennast
Viimasel ajal, kui hakatakse nõudma jahimeestelt oma kohustuste täitmist, ulukifondi arvukuse tegelikku reguleerimist, on need hädapätakad hakanud rõhuma oma vabale ajale, et tegemist on hobiga, jahimeestel pidavat pere ka olema jne. Kui nii, siis tuleks moodustada Saaremale palgaline kütibrigaad, kes lahendab selle probleemi nn. hobijahimeeste eest ära. Hobijahimeestele jäägu siis lasketiirus liikuva vineeritüki pihta laskmine! Eesti jahimeeste selts aga tuleks ümber nimeta Eesti hobijahimeeste seltsiks.
Olen ka juba mõnda aega mõelnud, et miks ei võiks olla nn. palgalisi jäägreid. Lastud loomade liha peaks ilusti nende kulud ja palgad ära katma. Võibolla jõuab poodigi mõni sea konserv. Ei oleks seda häma enam kuulda, et pole aega ja kulud suured ja oma raha eest toidame jne. Kui ikka Maali helistab, et siga kartulis, siis mees läheb ja leiab need sead. See on tema töö.
Aga kuhu jäi külmik…? Kus on see kohustuslik auk kuhu 4400 siga paigutada?
üks punkt unus ära
kohustus on labidas kaasas kanda ja kärssnina maha matta
Kus kohast neid sigu siis küttima nüüd hakatakse kas ministeeriumist või riigikogust kui ca kaks kolmandikku peibutus söödakohti suletakse – no sellist lollust ei saa küll ilma miskit ainet tarvitamata välja mõelda ja mis kõige hullem et keegi kirjutab sellisele jamale veel oma nime ka alla. kui aasta lõpuks 2000 siga uute käskude valguses kokku saab, siis on väga hästi läinud.
Ja jah jahimehehakatised, ega te jah mujalt, kui sööda pealt ulukeid lasta oska ega suuda!
Nad peavad ikka midagi muud välja mõtlema kui – Käsen Keelan Poon Ja Lasen.
Jahimehe amet on ikkagi vabatahtlik!
Kõigi kulude kompenseerimine oleks võibolla miinimum pakkumine riigilt.
See pole odav lõbu muide!
Ise jahimehed võitlesid endile välja ju monopoolsed õigused – õigustega kaasnevad aga alati ka kohustused : vot see osa jäi jahimeestel lugemata
Iga mees võib püssi nurka visata ju sellise mõnitamise taustal muidu!
Ebardid.
VTA laborandid võiks ka vereproove siis 24/7 teha, saaks liha kiiremini realiseerida, sest Saare uluk ei võta ka ennem lihakeha vastu kui tulemused VTA st käes ehk 2 päevapärast, ja kuidugi peab jahimees 2 päeva seda lihakeha siis kodus “külmikus “hoidma, siis alles selgub kas saab süüa või läheb riigi ahju.
Sellised taudid tekivad siis, kui loomade populatsioon on liiga kõrge ja tänu lisasöötmisele jäävad ka nõrgad isendid ellu. Täpselt sama toimub praegu Aafrikas inimloomadega. Piirkonnas, kus emake loodus ise reguleeris rahva arvukust, on toimunud tänu valge “humanisti” viidud medikamentidele geopoliitiline katastroof – peaaegu kõik vastsündinud jäävad ellu. Sellega ei ole osanud arvestada ei “abi” andjad ega veelvähem abi saajad. Ja tulemus on käes – üha süvenev rändekriis, sest pole lihtsalt kusagil elada ega midagi süüa. Sama on ka metssigadega. Senisel kujul metsseakasvatus (meeletu lisasöötmine ja valikküttimine) pidi varem või hiljem lõppema. Loodame, et riigil jätkub sirgeseljalisust kavandatu elluviimiseks ja jahimeeste – “loodusehoidjate” ringkaitse murdmiseks. Selle iseenesest tekkinud “reformi” käigus võiks ühtlasi lõpule viia Jahiseadusega paikapanemata jäänud asjad. Eelkõige maaomaniku õigused oma maale. Praegune olukord on absurd. Ja seakatk on suuresti selle absurdi tulem.
Katk ikka suurfarmis või kuidas ?