Madis Tiik: lambakasvatusest innustunud tohtrihärra

ARST JA TALUNIK: Kurgisaagiga võib Andruse talu peremees Madis Tiik rahule jääda, kuigi nõudmine ületab pakkumise.
AARE LAINE

Mustjala valla Rahtla küla Andruse mahe- ja turismitalu peremeest Madis Tiiki tuntakse ennekõike kui arsti, kes edendanud aastaid Eestis e-terviseteenust.

Samuti teatakse teda kui spordimeest, kes enam kui aasta tagasi läbis maailma ühe raskema jooksudistantsi – 251 km pikkuse maratoni Sahara kõrbes.

16 aastat tagasi sai rõõmsameelsest aktiivse ellusuhtumisega sportlikust tohtrist ja pere­isast talunik, tollal küll lihtsalt maakodu omanik. Nüüdseks on Andruse talu läbi teinud uuenduskuuri. Mida kõike siin tehakse-korraldatakse: lastelaagreid ja kontserte, talus käivad puhkamas ja Saaremaa looduse ilu nautimas nii eestlased kui ka välismaalased. Nii nagu muiste, peetakse Andruse talus loomi. Nelisada lammast tahab süüa, juua ja kasimist. Viinamarjad on oma aiast võtta.

Kasvuhoonekurgid on roninud kõrgustesse. Kuigi tänavune saak jääb mullusega võrreldes kesisemaks, on peremees rahul. “Nõudmine ületab pakkumise,” nendib ta.

Vaatad heinamaal Madis Tiigi toimetamisi ja mõtled, kust võtab mees selle energia talutöödeks, arstiameti pidamiseks Vormsi saarel ja Soomes, enda koolitamiseks Ameerika Ühendriikides, ülipika maratoni jooksmiseks Sahara kõrbes, lastele orienteerumisvõistluste korraldamiseks, suure pere isana viiele tütrele ja pojale õpetussõnade jagamiseks, abikaasaga saja kilomeetri pikkusel jalgsimatkal osalemiseks.

“Suvel kasvatan kasvuhoones kurke, talvel panen lambad siia katuse alla,” selgitab Madis talus toimetamisi. Huvitav-huvitav, varem pole sellist lahendust kuulnudki.

Madis avab kasvuhoone ja mida seal näha on? Suisa kurgimets, nagu džungel.Kurgivarred kasvavad kõrgustesse. Siin saab kurke korjata lausa paari meetri kõrguselt. Ja kui maitsvad need on, söö nagu õuna. Kurkide all on 260 ruutmeetrit.

Kiviaiad ilmestavad talu

Saaremaal käiakse imetlemas kadakaid ja kiviaedu. Andruse talu peremees on ise selleks palju teinud, et pärandkultuuri külalistele tutvustada ja ise tehtust rõõmu tunda.

Rahtlasse on Madise initsiatiivil laotud vist küll kilomeetrite viisi kiviaedu ja taastatud pukktuulik. “Kuus aastat tagasi õnnestus esimest korda saada kiviaia-toetust. Päris esimese taotlusega ei saanud, sest siis ei olnud põllud veel kasutuses. Kuna nüüd on meil mahepõllud, siis saime kõrged punktid ja kvalifitseerusime toetusele,” räägib Madis.

Veel ütleb peremees, et aedu ehitati kolm aastat jutti ja aiameistreid oli kümmekond. Teoreetiliselt on aia lappimine tohtrile selge. “Meetrise kiviaia ladumiseks tuleb viis kuni kuus tonni kive käsitsi ühest kohast teise tõsta. See on raske töö, aga 2013. aasta suvel üks üsna kiitsakas Sõrve mees ladus siin kolme kuuga 800 meetrit kiviaeda.”

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.