Haldusreform rikub mitmes punktis liialt omavalitsuste põhiseaduslikke õigusi, selgub eelmisel nädalal valminud õigusanalüüsist.
Kunagise justiitsministri Paul Varuli juhitud meeskonnal valmis kolmenädalase töö tulemusena ligi 50-leheküljeline analüüs, milles leitakse, et liigne põhiseaduse riive ei kaasne mitte ainult 5000 elaniku alampiiri ja valdade sundliitmisega, vaid ka ebavõrdsete ühinemistoetuste maksmise ja kiirustamisest tekkinud liialt lühikeste tähtaegadega, kirjutab Postimees.
Analüüsi keskne kriitika on suunatud juulis jõustunud haldusreformi seaduse nende sätete vastu, mis lubavad valitsusel valdu sundliita. “Dokumendis leitakse, et sundühendamiseks on ette nähtud ebamõistlikult lühike aeg,” edastab Postimees.
Samuti pälvib kriitikat nõue, et omavalitsuses peab tulevikus olema vähemalt 5000 elanikku. Sisuliselt on tegu reformi ainsa arvulise kriteeriumiga, aga kuna tänini on määramata, milliseid teenuseid ja mis kvaliteediga omavalitsus peab osutama, siis puudub võimalus tegelikult hinnata, kas selleks on tarvis just 5000 elanikku, märgib Postimees. Saaremaal puudutas see kriteerium Ida-Saaremaa liitumist, sest Leisi, Orissaare ja Pöide elanike arv kokku on 4800.
Varuli meeskond leiab ka, et kava jätta liitumistoetuseta need omavalitsused, mille liitumine pole vabatahtlik, vaid valitsuse korraldatud, rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Sisuliselt pole vahet, kas omavalitsused liituvad vabatahtlikult või liidab nad valitsus – mõlemal juhul on lõpptulemus sama ja tekivad ühesugused kulud. Kui neid ühele osale liitujatest ei kompenseerita, on tegu osa valdade elanike karistamisega riigi poolt, edastab Postimees analüüsi järeldusi.
Lõpuks rikub reform analüüsijate väitel veel õigustatud ootust, et nõuetele vastav omavalitsus saab sellisena ka edasi tegutseda. Just sel põhjusel on analüüsi tellijate seas näiteks Ülenurme vald, mis vastab liitumatagi kõigile seatud nõuetele, ent ei seedi väljavaadet, et valitsus võib reformi lõppastmes mõne muu omavalitsuse nende külge pookida, lisab leht.
Rahandusministeerium, kes koostab praegu riigikohtule vastust Kõpu vallavalitsuse kaebusele, ei nõustu analüüsi järeldustega. Ministeeriumi kinnitusel on kooskõla põhiseadusega läbi analüüsitud juba haldusreformi seletuskirjas, kus jõuti järeldusele, et riived pole ebaproportsionaalselt suured. Seda vaatamata asjaolule, et omavalitsuste kahtlustega sarnased kahtlused olid ka õiguskantsler Ülle Madisel.
Loading ...
Sündivus väike, väljaränne suur. Maksumaksjaid vähe ja rahakott hõre. Istuvaid ametnikke ülemääraselt palju. Kas tõesti on manduvaid valdasid ning nende juhte “ebaõiglaselt” riivatud?
….kui muidu ei saa,siis kuidagi ikka saab ….sunniviisiliselt nagu nõuka ajal tehti katsetusi,sama ka nüüd.Näidake mulle seda kohta,kus siin riigis on see demokraatia ja õigusriik???????Ainult käputäis tagatoas otsustab meie käekäigu ja elu üle,see on tegelikkkus!
punaparunite ja muidu “mittemidagitegevate soojaõhupuhujate” unistuste “analüüs”!
Kahjuks Lääne-Saare valla tulemuse põhjal võin öelda julgelt – kasulik oli valdade liitumine ainult liitjaile. Tõmbasid enda taskud pappi täis, kuna vald suurem, tõstsid hoogsalt palkasid, ostsid vallamajadesse uue mööbli, et näidata, et midagi tehakse, panid suure raha hoone alla, veel suuremat raha kultuurimaja ehitusse ning nüüd kohe-kohe ka ühe kultuurimaja ümberehitusse. Kas see on haldusreformi eesmärk? Eesmärk täita kellegi edevuse karikat? Kellegi rahakotti – tehke analüüs, kui palju tõusis vallavanema ja abivallavanemate ning nn ametnike palk liitumisega. Mis lisatööd nad teevad kui kõik ametnikud jäid paika?!! Oih, vabandan, neid tuli juurde hoopis. Aga teenused, rääkige, kuidas siis Lääne-Saare vallas teenused paranesid? Hooldekodu näol? Jah, sõber aitas sõpra ja vald sai ka ruumi juurde, aga kui suure maksumaksja raha eest?