Analüüs: haldusreform rikub omavalitsuste õigusi (4)

Haldusreform rikub mitmes punktis liialt omavalitsuste põhiseaduslikke õigusi, selgub eelmisel nädalal valminud õigusanalüüsist.

Kunagise justiitsministri Paul Varuli juhitud meeskonnal valmis kolmenädalase töö tulemusena ligi 50-leheküljeline analüüs, milles leitakse, et liigne põhiseaduse riive ei kaasne mitte ainult 5000 elaniku alampiiri ja valdade sundliitmisega, vaid ka ebavõrdsete ühinemistoetuste maksmise ja kiirustamisest tekkinud liialt lühikeste tähtaegadega, kirjutab Postimees.

Analüüsi keskne kriitika on suunatud juulis jõustunud haldusreformi seaduse nende sätete vastu, mis lubavad valitsusel valdu sundliita. “Dokumendis leitakse, et sundühendamiseks on ette nähtud ebamõistlikult lühike aeg,” edastab Postimees.

Samuti pälvib kriitikat nõue, et omavalitsuses peab tulevikus olema vähemalt 5000 elanikku. Sisuliselt on tegu reformi ainsa arvulise kriteeriumiga, aga kuna tänini on määramata, milliseid teenuseid ja mis kvaliteediga omavalitsus peab osutama, siis puudub võimalus tegelikult hinnata, kas selleks on tarvis just 5000 elanikku, märgib Postimees. Saaremaal puudutas see kriteerium Ida-Saaremaa liitumist, sest Leisi, Orissaare ja Pöide elanike arv kokku on 4800.

Varuli meeskond leiab ka, et kava jätta liitumistoetuseta need omavalitsused, mille liitumine pole vabatahtlik, vaid valitsuse korraldatud, rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Sisuliselt pole vahet, kas omavalitsused liituvad vabatahtlikult või liidab nad valitsus – mõlemal juhul on lõpptulemus sama ja tekivad ühesugused kulud. Kui neid ühele osale liitujatest ei kompenseerita, on tegu osa valdade elanike karistamisega riigi poolt, edastab Postimees analüüsi järeldusi.

Lõpuks rikub reform analüüsijate väitel veel õigustatud ootust, et nõuetele vastav omavalitsus saab sellisena ka edasi tegutseda. Just sel põhjusel on analüüsi tellijate seas näiteks Ülenurme vald, mis vastab liitumatagi kõigile seatud nõuetele, ent ei seedi väljavaadet, et valitsus võib reformi lõppastmes mõne muu omavalitsuse nende külge pookida, lisab leht.

Rahandusministeerium, kes koostab praegu riigikohtule vastust Kõpu vallavalitsuse kaebusele, ei nõustu analüüsi järeldustega. Ministeeriumi kinnitusel on kooskõla põhiseadusega läbi analüüsitud juba haldusreformi seletuskirjas, kus jõuti järeldusele, et riived pole ebaproportsionaalselt suured. Seda vaatamata asjaolule, et omavalitsuste kahtlustega sarnased kahtlused olid ka õiguskantsler Ülle Madisel.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 446 korda, sh täna 1)