Arvutusjaama töötajad – väsimatud toksijad ja arvutajad

Aegade hämarusse on kadunud veel üks asutus ja sealsed ametikohad. Üle kahekümne aasta tegutses Kuressaares arvutusjaam, mille ülesanne oli hoida tsentraliseeritult kontrolli all Saaremaa ettevõtete raamatupidamine.

Kuressaares Tolli tänaval, praegusest päevakeskusest üle tänava asuv kahekorruseline hoone oli sel ajal täis suuremõõtmelisi seadmeid, mille abil asutuse üle kaheksakümne töötaja arvestas kokku majandite palkasid ja asutuste ametiautode läbitud kilometraaži. Mitu tundi päevas kulus riigipanga dokumentide masinasse sisestamisele. Lõpupoole peeti seal isegi saare rahvastikuregistrit. Eraldi valdkond oli kindlustus.

Arvutusjaamas töötas aastaid programmeerijana nüüdne Saare maavalitsuse nõunik-perekonnaseisuametnik Avo Levisto. Tema põhitöö oli põllumajandusettevõtete raamatupidamise mehhaniseerimine. Tegu oli üle-eestilise, kui mitte üleliidulise programmiga, märgib ta.

Ettevõtted tõid dokumendid kohale

Kõik ettevõtted tõid kord kuus oma dokumentatsiooni arvutusjaama. Umbes poole kuu pärast said nad materjalid tagasi, kus olid siis juba palgalehed ja muud andmed. “See oli neile kohustuslik,” meenutab Avo Levisto salapärase asutuse tegevust.

Tema asus arvutusjaama tööle siis, kui kasutusele võeti elektronarvutid. Enne seda käis arvepidamine tabulaatoritega, milles infokandjateks papist perfokaardid. “Natuke ma seda asjaajamist kõrvalt nägin, sest vana süsteem töötas arvutitega paralleelselt veel mitu aastat,” märgib ta.

Kõigepealt olid tema sõnutsi perforeerijad, kes tegid kaarte. Need kaardid lasti läbi tabulaatori. Seejärel tehti kontrolltrükk ja hakati võrdlema, kas numbrid said ikka õiged. “Vahel tuli parandusi ka teha. Aga seda kõike nägin ma kõrvalt,” tunnistab ta.

 

Pikem lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 480 korda, sh täna 1)