Kärla piimatootja on teel 11 000 kilo klubisse

2014. aastal esmakordselt keskmise toodanguga lehma kohta 10 000 kilo piiri ületanud Kärla PÜ on väljalüpsiga jõudmas juba järgmisse tuhandesse.

Möödunud aastal 10 365 kilogrammiga lehma kohta jõudluskontrollis osalevate suurtootjate hulgas keskmise toodanguga Eestis 20. kohale platseerunud Kärla PÜ on tänavu esimese poolaastaga teinud suure hüppe.

Mullu esimese kuue kuuga lehma kohta 5089 kilo lüpsnud Kärla farm asetseb poolaasta arvestuses 5818 kiloga lehma kohta Eesti suurtootjate edetabelis kuuendal positsioonil otse Kõljala ühistu seljataga. Saaremaa kahte tippu lahutab Kõljala kasuks lehma kohta 128 kilo toodangut, mullu samal ajal oli vahe 338 kilogrammi.

Mõistagi ei saa välistada tagasilööke ent arvestades, et möödunud aastal maakonna lüpsirekordi 11 248 kilole tõstnud Kõljala POÜ oli aasta tagasi esimese kuue kuuga lüpsnud 5427 kg ehk 391 kg vähem kui Kärla piimatootja nüüd, on 11 000 kilo ületamine küllatki tõenäoline.

Kärla PÜ juht Ülar Tänak mainis, et suuri muudatusi ta toodangu tõstmiseks loomade söötmisel ette pole võtnud. “Eks sa lihvid ikka siit ja sealt kogu aeg paremaks, aga üldiselt toimetan edasi ühes rütmis ja rutiinis,” lausus ta. “Oleme otsinud küll odavamaid komponente, aga ratsiooni energiataseme ja proteiinide osas pole me mööndusi teinud.”

Tänaku sõnul on Kärla farm praegu tõesti 11 000 kilo kursil, kuid vahepealsetel kuudel ilmnenud eriti muljetavaldav toodangu juurdekasv on praeguseks tagasi läinud. “Ma ei tea küll, miks, aga tegelikult on piim vahepeal tekkinud kõva plussiga võrreldes allapoole läinud.”

Erinevalt neist, kes ütlevad, et kõrgete tootmisnäitajate poole pürgimisel pole mõtet, kuna see nõuab lisasöötade hankimiseks täiendavaid kulutusi, märgib Tänak, et Kärla farm on saavutanud piimatootmises taseme, kus kõrge produktiivsuse säilitamine on praegu ainuke võimalus, millega rahavoogusid hoida. “Me ei saa endale lisasöötmisest loobumist ja toodangu vähendamist lubada, sest uuesti samale toodangutasemele jõudmine võtab tavaliselt aega kaks aastat ja nõuab täiendavaid kulusid,” põhjendas Tänak.

Tänak rääkis, et kolm aastat tagasi ligemale 200 hektaril alustatud viljakasvatus on nüüdseks laienenud 340 hektarile. Sel aastal pidi piimatootja sundkäiguna rentima endale viljakoristuseks mandrilt kombaini ja viljakuivati ning kaalub nende ostmist. Kuna ilmaolud on keerulised, siis polnud varasematel aastatel viljakoristusteenust pakkunud talunikel võimalik appi tulla, kuna mehed olid hõivatud oma saagi koristamisega. Pisut üle nädala oli abis Pöide maaviljeluse ühistu hiljuti ostetud kombain ja pool päeva Laadjala seemnekasvataja Arli Sauna kombain.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 285 korda, sh täna 1)