JUHTKIRI: Uuest vana ja vanast uus

Saarte Hääl toob juba mitmendat korda lugejateni unustatud ametite rubriigi, kus meenutame kunagisi töötegijaid, kellelt aeg, ennekõike aga tehnoloogia kiire areng on võtnud omal ajal ehk nõnda tähtsana tundunud rolli.

Ühtpidi on sellistes lugudes paras annus nostalgiat mingite “vanade heade aegade” järele, kus rohi oli justkui rohelisem ja asjad mingil erilisel moel ehk paremini paigas. Need lood on tagasivaade teele, mida mööda me kõik oleme astunud, kes kiiremini, kes aeglasemalt, kes rõõmsamalt, kes nukramalt, aga ikka ühes suunas ja kunagi peatumata. Nostalgiat ei maksa ega saa sealjuures võrdsustada sooviga ajaratast tagasi pöörata. Nii romantiline, kui näiteks raske ja rutiinne käsitöö tunduda ka ei või, seda tagasi ei taha ilmselt keegi ning masinatest ja tehnoloogiatest on valmis loobuma vaid üksikud eremiidid. Sest kes on kord juba maitsnud progressi joovastavast lättest, ei see suuda naljalt maha suruda soovi sealt ikka ja uuesti rüübata.

Nii otsimegi täna inimesi juba hoopis uutesse ametitesse, mille nimetused paari-kolmekümne aasta tagustele inimestele poleks midagi öelnud või oleks neid vähemasti parasjagu segadusse ajanud. Ja juba homme tehakse töid, mida me täna ettegi kujutada ei oska.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 165 korda, sh täna 1)