Tahvelarvuti – moodne töövahend või mänguasi?

IGAÜHELE OMA: Tudeng Sandra (vasakult) jaoks on tahvelarvuti ennekõike luger ja tekstitöötlusvahend, vanem vend Sander kasutab seadmes oma tööks vajalikku suhtlus- ning müügimehe tarkvara, väikevennad Markus ja Oskar aga naudivad arvutimängude kirevat maailma. MAANUS MASING

IGAÜHELE OMA: Tudeng Sandra (vasakult) jaoks on tahvelarvuti ennekõike luger ja tekstitöötlusvahend, vanem vend Sander kasutab seadmes oma tööks vajalikku suhtlus- ning müügimehe tarkvara, väikevennad Markus ja Oskar aga naudivad arvutimängude kirevat maailma.
MAANUS MASING

Pealkirjas püstitatud küsimusele ei ole võimalik üheselt vastata, sest tänapäeval toodetavad tahvelarvutid sobivad oma tehniliste võimaluste poolest nii üheks kui teiseks. Küsimus taandub küsija suhtumisele ja vajadustele.

Paljuski tänu iPadi võidukäigule on tahvelarvutid leidnud elektroonikaseadmete turul oma kindla koha. Tahvelarvutite, kõnekeeli tahvlite tootjaid pole väga palju, kuid mudelite valik on üsna suur.

Tahvelarvuteid on põhimõtteliselt kahte tüüpi. Personaalne tahvelarvuti on “päris” arvuti, ainult et palju kompaktsem. Tahvelarvutiga saab vajadusel ühendada klaviatuuri ja arvutihiire ning muuta selle sülearvutiks. Sellistele tahvlitele saab installida täisväärtuslikke operatsioonisüsteeme, nagu näiteks Windows, Linux ja Mac OS.

Mobiilne tahvelarvuti on nutitelefoni ja sülearvuti hübriid, mõeldud eelkõige internetis surfamiseks. Erinevalt personaalsest tahvlist on mobiilsel tahvelarvutil mobiilne operatsioonisüsteem, näiteks Google Android või Apple’i iOS.

Täisväärtuslikku operatsioonisüsteemi mobiilsele tahvelarvutile installida ei saa ja sellised seadmed on vähem funktsionaalsed kui personaalsed tahvelarvutid.

Enamik inimesi mõtleb tahvel­arvuti all aga just mobiilseid tahvleid. Need on kerged, suhteliselt odavad, mugava kasutajaliidese ja veebisirvimise funktsiooniga ning nendega saab pikalt töötada.

Kuna kooliaeg on peagi ukse ees ja koolinoored ühed usinamad tahvlite kasutajad, uuris Saarte Hääl, mida võiks tahvelarvuti soetamisel teada.

Tee selgeks vajadused

Telia Kuressaare esinduse konsultant Marko Palm ütles, et uut tahvelarvutit otsides näed, kui palju erinevaid valikuid tegelikult ümberringi jagub. Selleks, et oleks lihtsam otsustada, tasub enne uue nutiseadme ostu oma vajadused üle vaadata.

Esiteks tuleks selgeks teha, kes hakkab tahvlit kasutama. “Kas kasutad ainult ise või hakkavad ka teised pereliikmed kasutama? Erinevatel kasutajatel on erinevad vajadused. Kui kasutadki ise tahvlit vaid uudiste ja meilide lugemiseks, siis mõni pereliige võib soovida hoopis meelelahutuseks mänge mängida,” rääkis Palm. Sellisel juhul jääb tavaline interneti sirvimiseks mõeldud tahvel tehniliselt liiga nõrgaks. Järgmine küsimus on, mida hakkab kasutaja tahvelarvutiga tegema? Interneti ja meilide jaoks on kuni kahetuumalise protsessori ja 1–1,5 GB põhimäluga tahvelarvutid piisavad. “Kui soovitakse töövahendit, mis lisaks eelpool mainitule pakub head meelelahutust nutiseadmesse mõeldud mängude näol või on plaan kasutada erinevaid foto- ja videotöötlemise rakendusi, siis tasuks kindlasti eelistada nelja- kuni kaheksatuumalise protsessoriga tahvelarvuteid, mil vähemalt 2 GB põhimälu. Nii võid kindel olla, et seadme kiirus on piisav ja kasutamine mugav,” selgitas Palm.

Siinkohal on tema sõnul oluline märkida, et eelnev jutt kehtib just Android- ja Windows-seadmete kohta. “Kui otsustad iPadi kasuks, siis tehniliste numbrite pärast pead vaevama ei pea. Vali kõige uuem mudel ja mitu aastat muretut tahvelarvuti kasutamist on samuti kindlustatud,” sõnas ta.

Kindlasti tuleb ostu eel läbi kaaluda, kas tahvelarvuti jääb põhiliselt koju või hakkab kasutaja seda igapäevastel käikudel kaasas kandma. Nii ühel kui teisel juhul on mõistlik tahvelarvuti ekraan ja korpus kaitsta sobilike kaante ja/või kaitseklaasidega.

Nii saab seadet kasutada, ilma et peaks selle kulumise pärast liigselt muretsema.

Ekraan on oluline

Omaette teema on tahvelarvuti ekraanimõõt. Palm märkis, et kui aasta-kaks tagasi olid veel popid seitsmetollised tahvelarvutid, siis nüüd on suured 5- ja 5,5-tolliste ekraanidega nutitelefonid selle niši endale haaranud.

“Ei ole suurt vahet, kas võtad taskust välja viietollise nutitelefoni või kaks tolli suurema tahvelarvuti. Silmadele on aga suurem parem, seepärast vaata tahvlit ostes ise üle, millise mõõduga nutiseade sulle sobib,” soovitas ta. Enamike tegusate tahvlite ekraan on 9 ja 10 tolli piirimail. Selles suuruses on tahvelarvuti ekraanilt mugav lugeda ka väiksemat kirja.

Palmi üldisem soovitus oleks selline, et olenemata tahvelarvuti jõudlusest, tasuks osta siiski 4G-interneti toega nutiseade. “See annab võimaluse kasutada mugavat ja kiiret asukohast sõltumatut internetti. Jah, Eestis on palju avalikke tasuta WiFi levialasid, kuid nende turvalisus on küsitav ja kiirused mobiilse internetiga võrreldes kesised,” täpsustas ta.

Enne uue seadme ostu tuleks võimaluse korral kindlasti veenduda, kuidas tahvelarvuti töötab. “Vaata üle ekraani teravus ja heledus, menüüs liikumise ladusus. Odavamatel ja paraku kehvematel tahvelarvutitel on just ekraani kvaliteet kokkuhoiukoht, mis seadme kasutaja silmadele lisakoormust tekitab,” märkis Marko Palm.

Ekraani kvaliteet on ka siis oluline, kui on plaanis hakata tahvelarvutiga pilte ja videoid vaatama.

Ja loomulikult tasub kerkivate küsimuste korral nõu pidada inimestega, kes tahvelarvutitega igapäevaselt kokku puutuvad.


Milline tahvelarvuti?

Tehke endale selgeks, millistel eesmärkidel ja mis tingimustes hakkate tahvelarvutit kasutama – kas õpinguteks, tööks, kodus; kas hakkate seda endaga pidevalt kaasas kandma ka tänaval.

Olenevalt kasutuseesmärkidest otsustage enda jaoks ära ka järgmised näitajad:

  • Ekraanidiagonaal ja kvaliteet

7–8-tolline tahvelarvuti mahub lihtsasti kotti või taskusse, enam kui 10-tolline tahvelarvuti sobib ideaalselt õpinguteks ja tööks kodustes tingimustes, eriti siis, kui ühendate selle dokkjaama ja klaviatuuriga. Pidage meeles, et nii ekraani suurus kui ka operatsioonisüsteemi tüüp mõjutavad aku tarbimist. Mängude armastajad ja inimesed, kes töötavad graafikatöötlusprogrammidega, võiksid valida kvaliteetse ekraaniga tahvelarvuti, samal ajal kui põnevate filmide või erksate fotode vaatamiseks piisab ka tavalisest ekraanist.

  • Operatsioonisüsteem

Tuletame meelde, et Windows’i operatsioonisüsteemiga tahvelarvuti on mugav nii õpinguteks kui ka tööks, kuna on väga sarnane lauaarvutites ja sülearvutites kasutatava harjumuspärase Windows’iga. Android on lihtne ja tahvelarvutites enimlevinud operatsioonisüsteem, mida kasutavad paljud tootjad (Samsung, Acer, Asus, Toshiba jne) ning mis pakub loendamatul hulgal tasuta rakendusi ja meelelahutust. Tahvelarvuti Apple’i iOS operatsioonisüsteemiga ehk iPad on ohutu ja mugav kasutada, eriti just iPhone’i või MacBooki omanikele.

  • Protsessor ja RAM

Võimas ja kiire tahvelarvuti on tõeline leid tänapäeva ressursimahukate mängude armastajatele. Keskmise jõudlusega tahvelarvuti on parim valik töötamisel või õppimisel, väiksema võimsusega tahvelarvuti sobib suurepäraselt netis surfamiseks, raamatute lugemiseks, lihtsamate mängude mängimiseks, sotsiaalvõrgustike kasutamiseks ja Skype’i kõnedeks.

  • Mälumaht ja mälukaartide tüübid

Kas hakkate tahvelarvutit kasutama andmete talletamiseks? Pidage meeles, et mälukaardi formaat ja maht peavad vastama konkreetse tahvelarvuti spetsifikatsioonidele.

  • Kaamera resolutsioon

Kas hakkate tahvelarvutit kasutama kaamerana või vajate lihtsalt esikaamerat reaalajas suhtlemiseks Skype’is?

  • Töökindlus ja disain

Kui tahvelarvuti tähendab teie jaoks pigem kompaktset mobiilset seadet, mis hakkab teid saatma 24 tundi ööpäevas, peab see olema vastupidav ja kerge ning rõhutama teie isikupärast stiili. Kui aga eelistate rahulikumat eluviisi ja olete eelkõige huvitatud ekraani kvaliteedist ja ressursimahukamate rakenduste olemasolust erinevat tüüpi tööde jaoks, siis laieneb teie valik automaatselt raskemate ja õrnema korpusega tahvelarvutitele.

Allikas: www.rde.ee


Nutiseadmete kasutamisest koolis

Nutiseadmete tulemuslikuks rakendamiseks õppetöös tuleb tähelepanu pöörata nii tehnoloogilistele kui ka pedagoogilistele aspektidele. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamiseks ja digipädevuste arendamiseks on lisaks võimekatele nutiseadmetele ja piisava võimsusega WiFi-võrgule vaja ka digitaalset (emakeelset) õppevara, samuti eeldab see õpetajate suutlikkust digitehnoloogiaga õpitegevuse haldamiseks.

2016. aasta sügisest käivitub riigipoolne toetusmeede (4 miljonit eurot) koolide digitaristu täiendamiseks (süle-, laua- ja tahvelarvutite soetamiseks õpetajatele), millega loodetakse tagada nii suuremat e-hindamisvõimekust kui ka vähendada koolide digitaalset ebavõrdsust.

Riigipoolne toetus ei tähenda, et VOSK-metoodika (Võta Oma Seade Kaasa) peaks edaspidi täiesti kõrvale jääma.

Tehnoloogia kasutamisel on lihtsalt nii palju erinevaid võimalusi ning õppimine toimub tänapäeval ju igal pool ja igal ajal. Ümberpööratud klassiruum, virtuaalne tööruum, õpikogukond, pilvepõhised süsteemid, ühisloome, liitreaalsuse kasutamine, mängupõhine õpe, avastusõpe, m-õpe, e-portfoolio jmt on vaid väike loetelu õpilaste ja õpetajateni digipöördega jõudnud meetoditest ja trendidest, mis on digitaalse kirjaoskuse tavapärane osa.

Teisalt pööratakse järjest rohkem tähelepanu ka õpianalüütikale – st õppija kohta kogutavaid andmeid saab kasutada tema õppimise efektiivsemaks muutmiseks, tema abistamiseks, raskust valmistavate teemade avastamiseks, õppetöö diferentseerimiseks.

Maidu Varik, Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 454 korda, sh täna 1)