Maakondliku ühinemise juhtkomisjon otsustas, et omavalitsused, kes soovivad loodava Saaremaa valla koosseisus moodustada osavalla, peavad sellesisulise volikogu otsuse tegema juba septembrikuus.
Ühinevate valdade volikogud peavad seaduse järgi teada andma, kas nad soovivad osavalda või mitte, otsus tuleb teha enne ühinemisotsust ehk siis ühinemislepingu heakskiitmist. Praegust ajagraafikut silmas pidades peab see toimuma hiljemalt septembrikuus.
Praeguse seisuga on kindlat osavalla loomise huvi üles näidanud Kihelkonna, teised omavalitsused veel arutavad seda võimalust.
Kogukonnakogude moodustamine jääb aga ühinemisotsuse tegemise järgsesse perioodi, kas siis n-ö vaheaastale 2017 või juba uue omavalitsuse tööle hakkamise aega.
Loading ...
“osavald” on mingi värdmoodustis, kõigepealt likvideeritakse omavalitsus ja siis tehakse selle koha peale kummaline jututuba. Mis näitab, et rehvorm on ajendatutd VÕIMU tsentraliseerimise vajadusest, mitte elanike heaolust.
Kihelkonna, kihelkonna….
Aardam kohe ei suuda pensile minna
Teär ja Aardam võiksid ikka rahvalt ka
küsida, kas on vaja mingit osavalda. Mida see meile annab?
Aardamil pole pinsiaeg veel käes, vaja veel mõned aastad pingutada-venitada. Aga pildi peal paitab teine jah juba nii vanaks jäänud. Raske töö, mis muud.
Aardam pn sündinud 1952, nii et peaks olema küll
http://valimised2015.sotsdem.ee/est/ringkonnad/hiiu—laane–ja-saaremaa/raimu-aardam
pension tal käes, aga vaja on topelt võtta…
Kui juba selliselt küsimus püstitatakse, siis tõenäoliselt tahavad septembris juba kõik oma osavalda.
Seoses osavaldade moodustamisega ei liida ühtegi palgalist töökohta. See on ühinemislepingus kirjas. Osavallale valitsus ei tule
Lühike vahmärkus. Ku varem sai vallas olla vaid osavallad ja linnal linnaosad siis nüüd saavad ka linnal olla osavallad ja vallal linnaosad. Seega, kui Kuressaare ei taha kõiki oma “linnaõigusi” ära anda, siis tulevikus võib Kuressaare olla ka Saaremaa valla Kuressaare linnaosa.
Ja et jälle ei hakkaks see “linne ei kao kuhugi” jutt, siis selgituseks:
“Linn” tähendab hetkel kahte asja:
1)asutusüksus
2)omavalitsus
ja hetkel suures osas Eestis need asjad ruumiliselt kattuvad. “Vallasisene linn” tähendab asutusüksust, mis ei ole omavalitsus (nagu ka küla, alev või alevik).
Kuresaare linn asulana jääb olenamata haldureformist (omavalitsusreformist). Asustusüksusena on “Kuressaare linn” teada aastast 1424 (Kuressaare esmamainimine kirjalikes dokumentides — ühele ametnikule pakuti kõrtsus peksa ja tesitas kaebuse). 8. mai 1563 sai Kuressaare linnaõigused — juba midagi omavalitsuse sarnast, mida iga aasta pidulikult tähistatakse ja 1. okt 1990 sai Kuressaare taas kohaliku omavalitsuse staatuse esimese linnana Eestis.
Kaotades Kuressaare “linnaõigused” saame nelja- ja poolesajandilise Kuressaare asemel hakata pidama Kuressaare kuuesajandat sünnipäeva — onju uhke värk, millele Takkis ja Hanso algatasid! :)