Kraanivee kvaliteedist meil ja mujal maailmas (3)

VESI_joogivesi

Laupäevases Saarte Hääles ilmus ajalehe The Daily Mail lugu, kus käsitleti kraanivee kvaliteeti erinevates Euroopa riikides. Lehe käsutuses olevate andmete järgi on Eesti kraanivee kvaliteet nii õudne, et isegi hammaste pesemine sellega ei ole ohutu.

Kommenteerib AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige Aivar Sõrm.

Lugedes laupäevast Saarte Hääle artiklit joogivee kvaliteediprobleemidest maailmas, tekitas hämmingut lausejupp, et pooles Euroopas, sh ka Eestis tuleks lausa vältida kraanivee suhu sattumist, rääkimata selle joomisest. Kuskilt ei anna samas välja lugeda, milliste näitajate või analüüside tulemusena sellisele fataalsele järeldusele jõuti.

Joogivee kvaliteedinõuded üle Euroopa on ühesugused, mingeid topeltstandardeid pole ja arvestades eestlaste “eurotruudust” oleme meie tõenäoliselt ühed usinamad reeglistiku järgijad siin maailmajaos. Vee kvaliteedi kontroll ühistorustikes on totaalne ja tihe, mis tähendab, et iga võimalik hälve selles vallas tuleb kohe välja. Lisaks on tarbeveetorustik hermeetiline ja surve all, mis välistab  üldreeglina üldse igasuguse olluse sattumise joogivette väljastpoolt.

Tulemusena sõltub joogivee kvaliteet põhiosas veehaarde hüdrogeoloogilisest olukorrast ehk sellest, millise kvaliteedi ja koostisega toorvett maapõuest ammutatakse. Kvaliteeti saab mõneti parandada ebasoovitavate lisandite (raud, mangaan, fluoriidid, raskemetallid jms) vähendamisega, samas halveneb vee seisund pikal ja aeglasel teekonnal lõpptarbijani.

Viimasel kümnendil on Eestis panustatud väga ränka raha vee kvaliteedi parandamiseks ja ei ole enam nagu kuulda, et kusagil ühisveevärkides oleks olulisi probleeme või kõrvalekaldeid joogivee koostises või kvaliteedis/maitses.

Sarnane pilt valitseb ka Saare maakonnas. Linnas on vee kvaliteet juba pikemat aega olnud ühtlaselt hea. Tänu ringsüsteemile seisab joogivesi torustikes värske ning torustike totaalne läbipesu 2014–2015 on vähemalt mõneks ajaks võtnud maha roostelendude temaatika. Samas on enamik erakinnistutel paiknevaid torustikke olnud läbipesuta nende rajamisest saati, mis võib lõpptulemust kohati päris ebameeldivalt mõjutada.

Ka meie maapiirkondades ei tohiks olla põhimõttelist probleemi joogivee koostise ja maitsega. Aeg-ajalt on põua ajal tõusnud kõrgele kloriidide sisaldus mereäärsetes veehaaretes (Nasva), mangaanisisaldus (Kärla), rauasisaldus (Püha). Kõigist nendest probleemidest on tehnoloogiliste parenduste abil jagu saadud ja saadakse ilmselt ka edaspidi. Pigem kipub väikeasumites probleem tekkima sellest, et torustikud on pikad ja tarbimine väike ehk vesi trassis kipub pikalt seisma jääma.

Kindlasti on tarbevee kvaliteet asi, millega ei tasu kunagi päris rahul olla ja mida saab alati veel paremaks muuta. Samas, veeanalüüsid maakonnas on üldreeglina korras ja mis veel tähtsam – vesi ise on puhas, maitse meeldiv ning pole kuulda, et meie veest oleks keegi tervisehädasid saanud.

Eeltoodu valguses joon küll kraanivett julgelt edasi ning soovitan seda südame­rahuga ka nii kaassaarlastele kui meie külalistele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 355 korda, sh täna 1)