Saarlased Rio olümpial sääski ja kaake ei pelga (2)

Tiidrek Nurme

Tiidrek Nurme

Täna Brasiilias avatavatel Rio olümpiamängudel osalevad saarlased keskenduvad peamiselt oma tegemistele ning Zica viirust ja kohalikku kriminogeenset keskkonda ei pelga.

Tiidrek Nurme tahab maratonis joosta isikliku rekordi, Lauri Rannama panustab koondislaste tervise eest hoolitsemisesse ja Indrek Tustit vormib Gerd Kanterit veel ühe medali võitmiseks.

Eesti koondise füsioterapeudi Lauri Rannama sõnul on olümpiakülas siiani kõik toiminud. “Nagu ikka, on asjade paikaloksumisega alguses probleeme, aga ei midagi erilist,” märkis ta. “Sanitaartehnilisi probleeme on olnud, aga kõik on korda saanud. Kriminogeensesse keskkonda ei maksa ilmselt ennast sättida. Ja kui sa ei kanna kaasas varastatavaid asju, siis ei saa vargust toimuda. Sääski ei ole veel näinud, on olnud tuuline ja me elame 12. korrusel. Ka sääsetõrjevahendid on välja jagatud.”

Tiidrek Nurme on Brasiilias esimesed kaks nädalat Belo Horizontes, mis on Rio de Janeirost ühe lennutunni kaugusel. Olümpiakülla läheb ta alles viis päeva enne oma võistlust.

Nurme ütles enesekindlalt, et saarlased sääski ei karda. “Pole veel ühtegi näinud, kui näen, löön maha,” sõnas ta, lisades, et vahepeal lõi ta Eesti meedias laineid, kui Ameerika telekanalist leiti lugu Eesti olümpialasest, keda tabasid kaubanduskeskuses raheterad.

“Tõepoolest, enne kui Riosse lendasin, sattusin olema poes, kus katus golfipalli-suuruste raheterade tõttu purunes. Sain toidupoes raheteradega pähe. Veel naljakam lugu järgnes järgmisel päeval, kui terve hommikupooliku oli minu telefon USA telekanalitest punane, sest olümpialane sai ju pihta.”

Lauri Rannamaa

Lauri Rannamaa

Lauri Rannama jaoks on need olümpiamängud kuuendad. Varem on ta ametis olnud Salt Lake Citys, Torinos, Vancouveris, Pekingis ja Londonis. Füsioterapeudi ülesanne on tagada kõigi Eesti sportlaste tervis ja maksimaalne kehaline võimekus tema kui füsioterapeudi võimete ulatuses. Lisaks on tal veel üks ülesanne – ratturite ja maratoonarite jootmine võistlustel.

“Töötingimused on head,” tõdes Rannama. “Kohapeal oli pakkuda massaažilaud ja ruumi on elamises piisavalt. Valmisolek tööks on 24 tundi, kuid mängude kulgedes kujuneb õige graafik ise välja. Praegu olen vastuvõtugraafiku teinud 9-st 21-ni.”

Võistlustele plaanib Lauri Rannama minna eelkõige omasid aitama ja neile kaasa elama. Kindlasti on ta kohal maadluse, kergejõustiku ja vehklemise areenidel. “Kui meie sportlased on terved ja suudavad endast parima anda, siis võib rahul olla. Medal on kindlasti suur kordaminek,” avaldas ta.

Tiidrek Nurme osales olümpiamängudel esimest korda Pekingis, kus püstitas seni kehtiva Eesti 1500 m rekordi. Nüüd on staier stardis maratonijooksus, millega ta on maailma ajaloos alles kolmas mees, kes on osalenud erinevatel olümpiatel nii maratoni- kui ka 1500 m jooksus.

Brasiiliasse jõudis ta 1. augustil, kolm nädalat enne maratonijooksu, mis toimub olümpiamängude viimasel päeval. Mängudeks valmistus ta USA-s Colorados kuus nädalat kestnud mäestikulaagris.

“Minu eesmärk on joosta keskendunult, targalt ja olla rõõmus ning pingevaba kogu võistluse käigus,” selgitas Tiidrek Nurme. “Unistus on joosta uus isiklik rekord ja lõpetada maailma 20 parima maratoonari hulgas. Ma arvan, et tuleb aeglase algusega võistlus, rahule jään siis, kui minu eesmärgid saavad täidetud.”

Kettaheitja Gerd Kanteri treener ja füsioterapeut Indrek Tustit oma tegemiste kommenteerimiseks aega ei leidnud.

Eesti olümpiakomitee täitevkomitee kinnitatud Rio olümpiamängude koondisse kuulub 47 sportlast 13 spordialalt ja 44-liikmeline tugipersonal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 489 korda, sh täna 1)