Ekspordi eesotsas elektriseadmed ja kalad

ISA JA POEG: Mart ja Mihkel Undrest Nasval, taustaks jõesadam. Mihkel Undrest oma ettevõtetega ekspordib praegu kalatooteid põhiliselt Ukrainasse, kuid võttes arvesse sealset sõjalis-poliitilist olukorda ja korruptsiooni, pole see sugugi lihtne. MAANUS MASING

ISA JA POEG: Mart ja Mihkel Undrest Nasval, taustaks jõesadam. Mihkel Undrest oma ettevõtetega ekspordib praegu kalatooteid põhiliselt Ukrainasse, kuid võttes arvesse sealset sõjalis-poliitilist olukorda ja korruptsiooni, pole see sugugi lihtne.
MAANUS MASING

Kui 2014. aastal eksporditi Saare maakonnast kõige enam laevu ja paate, siis 2015. aastal elektriseadmeid ja kalu.

Statistikaameti andmetel eksporditi mullu Saare maakonnast kaupu koguväärtuses 145,3 miljonit eurot, mis on 5,5 miljoni euro ehk 3,6 protsendi võrra vähem kui tunamullu. Eestis tervikuna langes eksport möödunud aastal 3,8 protsenti.

Samas on aga eksportivate ettevõtete arv Saare maakonnas 2015. aastal võrreldes ülemöödunud aastaga veidi kasvanud – kui mullu oli neid 191, siis tunamullu 186.

Mõnevõrra on 2015. aastal muutunud ka meie maakonna ekspordi struktuur. Kui 2014. aastal olid Saare maakonna ekspordis esikohal laevad ja paadid, siis 2015. aastal haarasid esikoha võrdse tulemusega kaks kaubagruppi – elektrilised seadmed ja kalad. Mõlemaid kaubagruppe eksporditi mullu täpselt ühepalju – 22 miljoni euro eest.

Kolmandale kohale on Saare maakonna ekspordi struktuuris 2015. aastal tõusnud kaubagrupp nimetusega optika-, mõõte-, kontroll-, täppis- ja meditsiiniinstrumendid ning aparatuur. Neid viidi maakonnast mullu välja ühtekokku 16 miljoni euro eest.

Eesti kalapüügiühistu tegevdirektori Mart Undresti sõnul pole uudis, et kalandus moodustab Saaremaa ekspordis märkimisväärse osa. “Ses mõttes pole olukord muutunud ja peamise panuse annavad siin AS Vettel ja AS Läätsa Kalatööstus,” lausus ta. “Need ettevõtted kasutavad peamiselt kallist toorainet, mida tuuakse sisse, töödeldakse kohapeal – see tähendab, antakse lisandväärtus – ja viiakse peamiselt taas välja.”

Undresti arvates on see igati tänuväärne tegevus. “Kui globaalselt vaadata, siis ei peaks need  ettevõtted üldsegi Saaremaal asuma, sest juba tooraine transport tähendab ettevõttele lisakulutusi,” selgitas ta. “Kõigest hoolimata tegutsetakse aga Saaremaal ja luuakse siin sadu töökohti. Samas on aga Saaremaal olemas kalanduse traditsioon ja ka vajalik tööjõud. Ainuüksi juba seetõttu on keeruline tootmist siit mujale viia.”

Kui vaadata Saare maakonna panust Eesti eksporti tervikuna, on see üpriski tilluke, moodustades kõigest 1,2% Eesti ekspordi kogumahust. Maakondade pingereas olime aga mullu oma väikese näitajaga Harju, Tartu, Ida-Viru, Pärnu, Lääne-Viru, Viljandi ja Rapla maakonna järel tublil 8. kohal. Siit saab teha vaid ühe, paljudele vist juba ammu teada ja tuntud järelduse, et Eesti majandustegevus on põhiliselt koondunud kolme piirkonda – eelkõige Tallinna ja Harjumaale, aga ka Tartu- ja Ida-Virumaale.

Tunamullusega võrreldes vähenes 2015. aastal kõige enam laevade ja paatide eksport. Kui 2014. aastal eksporditi neid Saare maakonnast 24,3 miljoni euro eest, siis möödunud aastal vaid 15 miljoni eest, langus seega enam kui 9 miljonit eurot ehk ligi 40 protsenti.

Nasval tegutseva Saare Paadi tegevjuht Peeter Sääsk ütles kommentaariks, et laeva- ja paadiehituses tuleks eristada kahte segmenti. “Ühe osa moodustavad töölaevad ja teise lõbusõidualused,” selgitas ta. “Kaldun arvama, et see 9 miljoni euro suurune langus on peamiselt toimunud lõbusõidulaevade arvelt.”

Sääse sõnul ei olnud mullune aasta ettevõtte jaoks just kergete killast. “Varasematel aastatel oleme peamiselt eksportinud Saksamaale, Inglismaale ja Soome,” ütles ta. “Kuid näiteks Soome turg on vähemalt viimased poolteist aastat meie jaoks surnud olnud ning ära on kadunud ka Inglismaa.”

Elektriseadmeid tootva Ouman Estonia OÜ juht Erik Keerberg märkis, et nende toodang läheb peaaegu täielikult ekspordiks.

“Mullu ekspordi maht tõepoolest kasvas mõnevõrra, umbes viis kuni kümme protsenti,” tõdes ta. “Kuid olukord tervikuna ikkagi väga kerge ei ole ja ekspordinäitajate väike kasv optimismiks veel põhjust ei anna.”

Keerberg lisas, et Ouman Estonia tegevus sõltub peamiselt olukorrast Skandinaavia ehitussektoris. “Tundub, et Soomes, kuhu me oma kaupu peamiselt viime, ehituses erilist nihet ei ole. Küll aga tundub Rootsis olukord veidi parem olevat,” ütles ta.

“Suurepärane oleks, kui me lähiajal püsiksime samas majanduskeskkonnas või pisut kasvaksime.”

EKSPORT

 


MIDA VEETI VÄLJA, MIDA TOODI SISSE

Saare maakonna tähtsamad eksportkaubad 2015. aastal (sulgudes ekspordi maht eurodes)

  1. Elektrilised seadmed (22 miljonit eurot)
  2. Kalad (22 miljonit eurot)
  3. Optika-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiiniinstrumendid ning aparatuur ja nende osad (16 miljonit eurot)
  4. Laevad ja paadid (15 miljonit eurot)
  5. Kautšuk- ja kummitooted (14 miljonit eurot)

Ekspordi kogumaht oli 145,3 miljonit eurot.

Saare maakonna tähtsamad importkaubad 2015. aastal

  1. Elektrilised seadmed (21 miljonit eurot)
  2. Kalad (15 miljonit eurot)
  3. Mehaanilised seadmed (8 miljonit eurot)
  4. Plast ja plasttooted (8 miljonit eurot)
  5. Kautšuk- ja kummitooted (6 miljonit eurot)

Impordi kogumaht oli 97,5 miljonit eurot.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 952 korda, sh täna 1)