Seltsis on seltsim

seltsid1

Nõukogude ajal oli palju kultuuriühendusi, kuid minu arust olid need pigem töö- või koolikollektiivide põhised. 1990. aastatel hakkas Eestis tasapisi peale kohalik seltsielu, moodustati suuremaid ja väiksemaid vabatahtlikke organisatsioone ja hobiklubisid. Moodustati huvialaühendusi, et teha koostööd, veeta koos vaba aega ja arendada meelepärast valdkonda. Nagu vahel öeldakse – seltsis on seltsim.

Elu on kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus. Hobinduses tegutsetakse vabatahtlikult, panustatakse organisatsiooni vaba tahte alusel, huvist asja vastu. Arvan, et see on suurim motivaator tegutsemiseks. Alati on tore osa saada teiste entusiasmist, emotsioonidest ja elurõõmust. Ühiskondlikult aktiivseid inimesi see minu arust just iseloomustabki.

Ise tegutsen ma vähemal või rohkemal määral seitsmes seltsis-ühenduses.

Vanim liit, millega liitusin, oli vabariiklik kehalise kasvatuse õpetajate ühendus, kursustele sai siis odavama tasuga. Toimub erialaseid kokkusaamisi ja see on mõeldud eelkõige enesetäiendamiseks. Pea samal ajal astusin Eesti ajalooõpetajate seltsi ja selles valdkonnas, julgen öelda, tegutsen jõudumööda päris aktiivselt. Olen korraldanud Saaremaal suvepäevad, osalenud kõigil 23 suvekursusel ja sõna sekka öelnud, kus osanud.

Siis tulid minu ellu kohalik spordiselts ja Saaremaa merekultuuri selts /Salava. Kümme aastat olen kuulunud Saaremaa giidide ühendusse ja tutvustanud Saaremaad paljudel matkadel-ekskursioonidel. Viimasena tulid Lümanda muuseum ja koduküla Leedri tegemised. Mõnikord on läinud kiireks, kuid enamasti on aega kõigi jaoks, ikka täna üks, homme teine.

20 aastat Salavat

Merejää, mereatlas, merehääl, merekaru, merelahing, merekool, meremees, merelaulud, meremuuseum, merehädaline, merepäästejaam – kui palju hästi kõlavaid mõisteid, kui palju erinevaid nähtusi, mis kõik võib võtta kokku ka ühe sõnaga – merekultuur. Just selliste mereliste nähtuste uurimise ja talletamisega tegeleb Saaremaa merekultuuri selts. On merekultuuriaasta ja meie ühendus Salava sai eelmisel nädalal 20-aastaseks.

Seltsi nimikangelane on Eestimaa üks läänepoolsemaid saarekesi. Nüüdseks on ta juurde saanud veel ühe tiitli. Meremuuseumi küsitluse põhjal on praegu Eesti kõige populaarsem merelaul Jaan Tätte “Tuulevaiksel ööl” ja see laul sündis autori sõnul just sellel saarekesel.

Saaremaa merekultuuri selts moodustati 1994. a novembris ja mõni aeg hiljem sündis Kihelkonna ja Lümanda piirkonda tütarselts. 1996. aasta 24. juuli õhtuks kutsus Tiina Ojala huvilisi ajaloolisse meresadamasse Jaagarahule. Ka linnast tuli esindus, eesotsas suure seltsi esimehe Bruno Paoga. Ja seal siis mere ja kultuuriga tegutsevale tütarseltsile alus pandi.

Esimeseks esimeheks sai energiline ja tegus Tiina Ojala. Esimesed kolm aastat vedaski seltsi Tiina, liikmeid tuli juurde ja üritusi toimus nii maal kui merel. Tol ajal oli kõik merega seotu suhteliselt uus teave, sest nõukogudeaegses suletud ühiskonnas olid mere ääred suletud ja teave endisaegsetest meremeestest peamiselt mäletajate mäludes. Nüüd hakati möödunud aegadest usinalt rääkima ja neid tutvustama. “Meie eesmärgiks oli koguda ja jäädvustada materjale endise Kihelkonna kihelkonna alade rikkalikust merelisest pärandist. Püüdsime hõlmata kõike merega seotut. Matkates viibisime palju looduses. Kohtusime vanade ja elunäinud meremeestega. Jäädvustasime mälestusi ja kogusime fotomaterjale merendusest ja kalanduse minevikust,” meenutas Tiina viisteist aastat hiljem. 1998. a lõpuks oli Salavas 28 liiget, kolme ja poole aasta jooksul oli toimunud ligi 30 üritust.

2003. a jaanuarist juhib seltsi allakirjutanu. Salavas on olnud üle 60 liikme, praegu on inimesi nimekirjas 42. Aastas toimub keskmiselt 10–15 üritust, kokku on toimunud üle 200 ürituse. Kõige teguderohkemad aastad olid 2005 ja 2010, vastavalt 18 ja 19 üritusega aastas. Populaarsemad on endiselt matkad-ekskursioonid. Oleme külastanud tuletorne, sadamaid, väiksemaid ja suuremaid saari, looduskauneid kohti Saaremaal ja mandril.

Reisid siia ja sinna

Siinkohal tuleb öelda suur tänu oma suurele seltsile, sest koos nendega on reisitud nii Mandri-Eestis kui ka kõigis lähiriikides. Merekultuurlaste reisid on viinud Soome, Lätti, Leetu, Lõuna-Eestisse, Põhja-Eesti kaevandusmuuseumi, president Pätsi Oru lossi, Narva ja Sillamäele, Haapsallu, Paldiskisse, Ruhnu, Kihnu, Naissaarele, Hiiumaale ja Matsallu. Ka Saaremaale oleme aastatega ringi peale teinud ja risti-rästi läbi sõitnud, aga uut ja huvitavat leiab ikka ja jälle. Viimane reis oli paar nädalat tagasi ajaloolisse suurlinna Peterburgi ja “oma mehe” Bellingshauseni jälgedes käidi Kroonlinnas.

Hästi korraldatud ekskursioon ja teaberohked neli päeva möödusid kiiresti, aitäh eestvedajatele Astrid ja Rein Sepale. Viimane matk oli aga Kõinastu laiule, kui tosin salavalast läbis tosin kilomeetrit nii maal kui ka meres; aitäh Anu Liigile, asjatundlikule ja toredale matkajuhile. On, mida mäletada.

Palju oleme kohtunud huvitavate inimestega, on toimunud mereteemalisi jutuõhtuid, oleme tähistanud tähtpäevi ja meeles pidanud erinevaid sündmusi ajaloost. Estonia mälestusõhtuid oleme pidanud ikka mere ääres Mustjalast Salmeni. Noortele suunatud üritustel oleme tutvustanud meretarkusi ja sõitnud merel, ikka selleks, et saarlane tunneks mereasja.

Suure kõlapinna ja hea vastukaja on saavutanud meie Saare maakonna aasta merelise teo väljakuulutamine. Esimene oli Salme muinaslaeva leid ja viimane Laimjala rahva korraldatud Aeruramm 2015. Aasta lõpus on au kuulutada välja üheksas selle tiitli saaja. On toimunud fotokonkursid (2003–2007) ja talletatud ajalugu kirjatükke kirjutades ja vanu sündmusi uurides. Ka talguliikumises osaleme igal aastal.

Salavas on mõnus, ütleb üks; meil on tore koos olla, ütleb teine. Me õpime koos uut ja vana, ütleb kolmas, ja neil kõigil on õigus. Me tunneme koos, et seltsis on seltsim, toimetame ja osaleme vabatahtlikult. Seltsielu rikastab emotsioone, kaunistab mälestusi ja toob vaheldust igapäeva askeldustesse ja rutiini. Hingerahu ja rahulolu iseendaga on elus kõige tähtsam, samuti inimlikkus ja teistega arvestamine. See on aga kõik enda teha ja hoida, seltsis seda toredam.

Urve Vakker, seltsitegelane

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 289 korda, sh täna 1)