Saarlased laenavad kodu ostuks ja ettevõtluseks

KLIENDITEENINDUS: Swedbanki Kuressaare kontoris jäid Saarte Hääle kaamerasilma ette Ave Urb ja teenindaja Maret Kurg. MAANUS MASING

KLIENDITEENINDUS: Swedbanki Kuressaare kontoris jäid Saarte Hääle kaamerasilma ette Ave Urb ja teenindaja Maret Kurg.
MAANUS MASING

Eesti Panga statistikast nähtub, et suure hooga laenavad pankadest raha ettevõtjad ja eluaseme ostjad. Eesti ettevõtete laenuportfell suurenes 8% ja kodulaene väljastati 14% rohkem kui aasta varem. Saaremaalgi laenatakse suurema hooga.

Krediidipanga müügijuht Ave Õigus nentis, et nende kogemusel on kasvanud nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenude maht. 2016 esimesel poolaastal on Krediidipank Saaremaal väljastanud eluasemelaenu 32% rohkem kui aasta tagasi.

“Põhiline sihtgrupp on noored pered, kes soovivad oma tuleviku siduda just Saaremaaga,” märkis Õigus.

Laenavad ka teraviljakasvatajad

Nagu mainitud, on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ka ettevõtete laenumaht ja seda ligi 37%. Õigus lisas, et laenusaajad on väikeettevõtted, kelle eesmärk on ettevõtet laiendada.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask tõi välja, et nendegi andmetel on Saaremaal märgata ettevõtjate aktiivsuse kasvu. Peamine laenuotstarve Saaremaa vs. muu Eesti suures pildis tema sõnul ei erine – investeerimislaenu taotletakse peamiselt suuremateks investeeringuteks, aga nõudlus on ka käibevahendite järele, mis toetavad ettevõtete kasvu.

“Kitsamalt ükski ettevõtlussektor Saaremaal tänavu silma ei paista, nõudlus püsib enamikel tegevusaladel, sh põllumajanduses,” märkis Siilivask, lisades, et laenu võtavad näiteks teraviljakasvatajad.

Eraisikute laenudest kõneldes nentis Siilivask, et nad võrdlesid 2015. esimest pool­aastat selle aasta esimese pool­aastaga ja said teada, et kodulaenude arv on nende pangas aastaga hoopis 25% langenud. Keskmised summad samas on tõusnud. “2015. aastal oli see 42 000 eurot ja sel aastal on keskmine kodulaenu summa 48 000 eurot,” lausus Mart Siilivask.

Laenuvõtjad jagunevad Saaremaal võrdselt esmalaenajateks ja lisasumma soovijateks. Esmalaenajad on pigem noorepoolsemad, lisasumma võtjad keskealised, kuid üldjoontes on laenusoovijad noorepoolsemad. “Vara ostetakse nii kodusaarele kui ka mandrile, võiks öelda 50/50,” märkis Siilivask. Saaremaa piires jäävad korteriostud Kuressaare piiridesse, majaostud pigem maapiirkonda.

SEB panga kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski rääkis, et hoogne huvi kodulaenude vastu on püsinud ning seda ka Saare maakonnas. Keskmine laenusumma on tema sõnutsi Saare maakonnas jäänud samasse suurusjärku, mis möödunud aastal – ligi 45 000 eurot. “Samas on maakonnas suhteliselt vähe laene ning iga üksik laen võib tulemust üsna palju mõjutada,” tähendas Gavronski.

Aasta-aastalt on laenuportfelli kvaliteet pigem paranenud. Peamiseks põhjuseks võib tuua, et klientide finantsteadlikkus ja vastutustundlikkus on kasvanud. “SEB omalt poolt pöörab suurt tähelepanu klientide igakülgsele finantsalasele nõustamisele, juhtides tähelepanu erinevatele riskidele, mis laenamisega kaasnevad,” nentis Gavronski.

Kliendid maandavad riske tihti ka laenukaitse kindlustuse abil, mis annab lisakindluse näiteks töökaotuse korral. “Seega võib öelda, et kuigi nõudlus on suurenenud ja laene võetakse rohkem, on nii inimesed kui ka pangad praegu riskidest märksa teadlikumad.”

Noored pered ja küpsed pered

Saare maakonna keskmine kodulaenu võtja ei erine Gavronski kinnitusel suuresti teistest laenuvõtjatest. “Peamised laenuvõtjad on ikkagi noored pered, kes soetavad oma esimest kodu, ning ka veidi küpsemad pered, kes soovivad oma elujärge parandada näiteks suuremat eluaset ostes.”

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel on samas ka SEB kogemusel laenumahud sel aastal stabiilselt kasvanud ja kasv on Maarja Gavronski sõnutsi arvatavasti seotud Eesti majanduskeskkonna üldise paranemisega.

Majanduskeskkonna paranemise indikaatoriks on omakorda ettevõtete kasvanud valmisolek teha investeeringuid. Enamikus sektorites, sealhulgas töötlevas tööstuses, investeerimine suurenes.

Lisaks soodustab Gavronski sõnul suuremat investeerimist madal intressimäär. “Saare maakonnas oleme viimasel aastal täheldanud kasvavat huvi investeerida laopindadesse ja käibekapitali,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 488 korda, sh täna 1)