Ultrajooksja lolliks ei lähe

14hobi_raili (1)

Raili Rüütel arvab, et teda päris normaalseks ikka ei peeta. Pole ka ime, kui naisterahva hobi näeb ette näiteks 24 tundi jooksmist.

“Ikka küsitakse, et mis mul viga on?” naerab ultrajooksja Raili. Ei küsita halvas mõttes, ikka pigem sellise väikese üllatus- ja tunnustusnoodiga. On põhjust olla üllatunud tõesti. Nädal tagasi jooksis Raili Peipsi ääres toimunud 24h jooksul välja Eesti aegade teise tulemuse – 167,455.

Distantsi pikkuses see Raili rekord ei ole, 30 tunniga on ta kunagi läbinud ka 178 km. Aga siis oli ta enda sõnul nõrk. Nüüd mõlgub mõtteis vähemalt 170 km läbida ööpäevaga, see oleks Eesti tippmark. Selleks avaneb tal võimalus sügisestel EM-võistlustel Prantsusmaal. Raili tunnistab, et oma tulemusega oleks ta eelmistel võistlustel olnud kuskil 80. kohal.

Iisaku jooksu kokku võttes arvab ta, et oleks saanud paremini. Tõele au andes siiski päris 24 tundi järjest ei joosta. Vahepeal tuleb ka riideid vahetada. Higised kehakatted muutuvad raskeks ja hakkavad hõõruma. Raili tegi seda kaks korda.

Enda sõnul oli kulutatud pooltund liiga palju, samamoodi söömisele kulunud aeg. Ühesõnaga usub Raili, et saab veel paremaks minna. Tuleb lihtsalt harjutada. Näiteks kiiremat söömist. Muuhulgas tähendab see ka siis palju jooksmist.

Kannatlik meel

Rademari kaupluse juhatajana töötav Raili on sportlik igas mõttes. Kui on lumi, siis suusatab, liigub üldjuhul rattaga ning muidugi jookseb. Kaks korda nädalas, kaks korda päevas. Hommikul 8-10 km ja õhtul veel 15-20. Teistel päevadel tuleb üks kord päevas ja kuskil 10 kilomeetri kanti.

Täispikk lugu Raili Rüütlist ilmus laupäevases Saarte Hääles.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 583 korda, sh täna 1)