See on juba mitmes setmes kord kui see sara põleb. Tõmmake maha ükskord see häbiplekk. Teada on et seda pannakse meelega põlema kuna muinsuskaitse nõmetseb ja ei lase seda niisama maha lammutada…
Pakun et see saab veel mõned korrad põleda enne kui keegi midagi tegema hakkab..
Sellised majad tuleb tuleb anda muinsuskaitse ameti bilanssi – nemad teavad kõige paremini, mida ja kuidas nendega ette võtta. Siis on konkreetselt vastutav asutus olemas ja kui vaja ettekirjutusi kirjutada, saavad posti kuludelt kokku hoida.
Kainet mõistust Eesti riigis pole? Omanik on kaval, laseb majal põleda, et ei peaks muinsuskaitse nõudeid täitma, linn vaatab lolli näoga pealt ja seab linnaelanike elud ohtu. Muinsuskaitse mängib kurja ettekirjutajat ja ei saa aru, et teda lolliks tehakse.
1. Kinnistus sundvõõrandad!
2. Sara maha võtta!
3. Müüa krunt lammutustööde kulude katteks!
Volli͈
Lisatud: 01.08.2016 / 17:38
Nii lihtne see asi ei ole.
Vastuolu on juba idee punkti 2 ja Arvaja sissejuhatava osa vahel — kui kinnistu sundvõõrandada, siis muinsuskaitse nõuded ei võimalda ka linnal seda sara maha võtta ja seetõttu ei lähe selline sundvõõrandamise protsess ka kuidagi läbi, kuna puudub sundvöörandamise alus isegi kui linnal sellise asja jaoks raha oleks.
Sarnane probleem oli ju paarkümmend meetrit eemal Komandandi 11A kinnistuga, kus polnud tegu sundvõõrandamisega, vaid omanik ja linn leppisid kokku, et linn lamutab maja ja saab osa maast endale ristmiku laiendamiseks. Mõeldud – tehtud! Mõeldud oli aga mitte läbi — pea aastake sõditi peale seda muinsuskaitsega, et ei peaks ristmiku laienduseks saadud maale samasugust maja ehitama ja tänava “pudelikaela” säilitama.
Kas ohutum ei oleks lasta neil saradel mahapõleda?
See on juba mitmes setmes kord kui see sara põleb. Tõmmake maha ükskord see häbiplekk. Teada on et seda pannakse meelega põlema kuna muinsuskaitse nõmetseb ja ei lase seda niisama maha lammutada…
Pakun et see saab veel mõned korrad põleda enne kui keegi midagi tegema hakkab..
Sellised majad tuleb tuleb anda muinsuskaitse ameti bilanssi – nemad teavad kõige paremini, mida ja kuidas nendega ette võtta. Siis on konkreetselt vastutav asutus olemas ja kui vaja ettekirjutusi kirjutada, saavad posti kuludelt kokku hoida.
+1, olen poolt, las mädaniku-nokkijad vastutavad!
Kainet mõistust Eesti riigis pole? Omanik on kaval, laseb majal põleda, et ei peaks muinsuskaitse nõudeid täitma, linn vaatab lolli näoga pealt ja seab linnaelanike elud ohtu. Muinsuskaitse mängib kurja ettekirjutajat ja ei saa aru, et teda lolliks tehakse.
1. Kinnistus sundvõõrandad!
2. Sara maha võtta!
3. Müüa krunt lammutustööde kulude katteks!
Nii lihtne see asi ei ole.
Vastuolu on juba idee punkti 2 ja Arvaja sissejuhatava osa vahel — kui kinnistu sundvõõrandada, siis muinsuskaitse nõuded ei võimalda ka linnal seda sara maha võtta ja seetõttu ei lähe selline sundvõõrandamise protsess ka kuidagi läbi, kuna puudub sundvöörandamise alus isegi kui linnal sellise asja jaoks raha oleks.
Sarnane probleem oli ju paarkümmend meetrit eemal Komandandi 11A kinnistuga, kus polnud tegu sundvõõrandamisega, vaid omanik ja linn leppisid kokku, et linn lamutab maja ja saab osa maast endale ristmiku laiendamiseks. Mõeldud – tehtud! Mõeldud oli aga mitte läbi — pea aastake sõditi peale seda muinsuskaitsega, et ei peaks ristmiku laienduseks saadud maale samasugust maja ehitama ja tänava “pudelikaela” säilitama.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12807897?leiaKehtiv
sundvõõrandades pead omanikule ikkagi turuhinna maksma.
Vot.