Algselt 1. oktoobrist mandri ja suursaarte vahel sõitma pidanud parvlaevadest ei pruugi mitte ükski tähtajaks Eestisse jõuda, esimene neist hilineks siiski vaid mõned päevad, ütles asjaga kursis olev allikas BNS-ile.
Türgis toimunud riigipöördekatse ja elektroonikatöödes tekkinud puudused võivad ametlikult kinnitamata andmetel tekitada olukorra, kus Türgist esimesena jõudma pidav parvlaev jõuab liinile küll oktoobri alguses, kuid mitte 1. oktoobriks. Kas see stsenaarium realiseerub, selgub augusti keskel.
“Me kindlasti augusti keskel oleme lõplikult targad. Järgmisel nädalal on laevaehitustehastega koosolekud juhatuste tasemel. Kohe, kui mõlemad osapooled näevad, et lõplikult on hiljaks jäädud, ütleme selle välja,” rääkis TS Laevad juhatuse liige Kaido Padar BNS-ile. “Valmis peame olema kõige mustemateks stsenaariumiteks. Kas see on null, üks, kaks, ma ei taha täna spekuleerida.”
“Katsetused käivad praegu ja enne infot ei anna, kui need on lõppenud. Siis me ütleme, kuidas selle esimese laevaga on. Samas on fakt, et ta 20 päeva siia tuleb” rääkis Padar ja lisas, et igasuguseid asju võib veel juhtuda näiteks klassiühing ei anna laevale jääklassi peale või juhtub midagi parvlaeva transpordil.
Võimaliku parvlaevade hilinemise kompenseerimiseks plaanib Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad lisaks 4 miljoni euro eest ostetud alusele Regula panna liinidele sõitma ajutiselt prahitud laevad, ütles allikas. Teiste hulgas on vaatluse all Taani firmale HH Ferries Øresund A/S kuuluv parvlaev Mercandia, mis seilab ka praegu Saaremaa ja mandri vahel. Mercandia rentimine suvel kaheks kuuks läks riigile maksma kokku 920 000 eurot ehk umbes 14 375 eurot päevas.
Lisaks võib TS Laevad rentida Vjatšeslav Leedo ettevõtte Saaremaa Laevakompanii (SLK) Saaremaa ja mandri vahelist liini teenindava parvlaeva Hiiumaa. Sellisel juhul tuleks riigifirmal maksta laeva eest renti umbes 19 000 eurot päevas.
“See on fakt, et me erinevate ettevõtetega prahtimisläbirääkimisi peame,” rääkis Padar, lisades et enne prahtimislepingu sõlmimisi ettevõte võimalike rendilaevade nimesid või hindu kommenteerida ei soovi. “Mul on väga raske öelda, et ma lähen autot ostma 10 000 euroga, kui ma tean, et tegelikult oleks ma äkki viiega saanud ja siis ta hakkab, kurat, kahekümnega mulle seda lõpuks müüma.”
Loading ...
Käib üks hämamine!Need mehed ei tunne eestikeelset sõna-HÄBI ja et sellistel oleks ammu aeg tagasi astuda,et ei saa hakkama oma tööga!
Kes ja mille pärast tagasi peaks astuma?
…see kes lastegaalat praegu saaremaal naudib….
No palju “õnne”, praaminduses tagasilangus nii umbes aastasse 1990.
Näiteks klassiühing ei anna laevale jääklassi peale.
WTF? Jääklass on ju ainult projekteerimise küsimus. Kuidas saab öelda, et äkki ei anna klassiühing jääklassi peale??? Tellid ehitajatelt omale projekti järgi kolmekorruselise maja ja nädal enne arvad, et äkki on kahekorruseline? WTF???!!!
Üldpildis asi õige…
… aga neid laevu ei ehitatud nagu kirjelduses see “majaehitus” — mingit valmis ja kinnitatud projekti polnud enne ehituse algust. Laevad telliti eskiisi järgi, võttes aluseks juba olemasoleva Norras projekteeritud parvlaeva, mis tehti esimese asjana keskelt lühemaks ja projekti kirjutati asjale juurde alles ehituse käigus samm sammult.
Kui nüüd häma ja möla kõrvale jätta, siis otseöeldult: uusi parvlaevu näete tänavu, kut omi kõrvu! Üldse ei imestaks, kui lõpuks tuleb välja, et mingeid laevu pole tegelikult üleüldse tellitudki, ehitamisest-valmimisest rääkimata.
Leigeri kulgemist võid isegi sina jälgida – googelda ja näed ( ja imestad )
See on virtuaalreaalsus ehk see Leigeri kulgemne, et saare rahvas rahuneks, vaja ju midagi naidata.
No sa oled ikka oma nime täiega väärt – see seal pole mingi virtuaalsus , vaid täis reaalsus – meri selliseid möurapulle ei saali
Oktoobri alguses saaremaa ralli…
see on ju lollilegi selge et ei jõua!