Selle raha eest saaks saarlastele tasuta üleveo! (8)

Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi erikomisjoni tööaruandes on ainest, mis lubab kogu valitsuse in corpore välja vahetada.

Nelja miljoni eurose meelehea küsimine on Eesti poliitilise jõhkruse üks välimääraja. Reformierakondlane, endine Tallinna Sadama nõukogu esimees ja riigikogu liige Remo Holsmer lubas Postimehe süüdistuste vastu, justkui oleks ta Vjatšeslav Leedo käest raha küsinud, kohtusse minna.  Ta läks ja kaotas.

Tänaseks on ta oma kuue puhtaks pesemisest loobunud. Üllatav, et sellesse suhtutakse nii külmalt.  See näitab, et Reformierakond on Eesti riigilt hinge välja rebinud ja üritab hingetuks muuta kõik teda ümbritseva.

Liiga paljudele on ükskõik

Nagu oli ükskõik see, kui üks valitsuserakonna poliitik nimetas riigikontrolli pankrotistunud Estonian Airi suunal kaagutajaks. Opositsioonil nüpeldati erakonna esimehe kõne pärast turi punaseks. Liiga paljudele on see, mis valitsuses tehakse, liiga tavaline.

Eriliselt silmakirjalik on kritiseerida Putini Venemaa majanduskeskkonda, kui meie oma silme all küsitakse eraettevõtjalt 4 miljonit eurot lubadusega jätta ainult sellisel tingimisel töö alles. Raha “õigesti” ei liigutatud ning eraettevõtja kaotas teenuse osutamise õiguse.

Kui Juhan Parts oleks 2011. aastal ennast kohe liigutama hakanud, siis oleks teenuse viimine riigiettevõtte kätte olnud läbipaistev, õiguslikult korrektne ja ausa konkurentsi põhimõtteid järgiv. Aga Juhan Parts ei hakanud kohe liigutama, vaid tegeles riigihanketa jäämurdja Botnica ostmisega, Estonian Airi ja Eesti Energia investeeringute kaitsmisega. Tegeles isegi Haapsalu raudteega, aga siis väitis, et kiirtramm Viimsisse on otstarbekam.

Korraldas oma ministri lõppvaatuses ka ühe ebaõnnestunud hanke parvlaevateenuse ümberkantimiseks, võitles näiliselt vapralt Neinar Seliga ja siis tuligi sotsiaaldemokraat Urve Palo.

Viimane aga taustu ei teadnud ega tunnetanud, Reformierakonna neli sidrunit jäid paigale ning värske minister nägi ainulaadset võimalust näidata koht kätte pahale kapitalistile. Näiliselt tõeline sotsialistlik võitlus, aga sisuliselt eirati õigusriigile omaseid käitumisreegleid, avaliku halduse läbipaistvuse algpõhimõtteid.

Poliitiline edevus segatuna poliitilise korruptsiooniga võib minna lähitulevikus rahva rahakotile maksma veel rohkem kui lubatud. 125 miljonit eurot köetakse ahju alles teenuse nn sissetöötamiseks.

Arvestades kõiki võimalikke tulevikuriske, mis on tekkinud ebaprofessionaalselt korraldatud parvlaeva liiniveo hankega, oleks saanud selle raha eest tagada saarlastele ja hiidlastele tasuta üleveo saarte ja mandri vahel.

Diletandid ja pragmaatikud

Kõik see tõestab ilmekalt, miks on Reformierakonnal vaja partneriteks sotse ja IRLi. Esimesed on naiivsed diletandid ja teised pragmaatikud (tuletagem meelde Juhan Partsi ähvardust, et kui ta ei saa Euroopa Kontrollkotta, siis ta alles näitab “uut poliitikat”).

Kas tõesti kedagi ei huvita fakt, kus rahandusministeeriumi hangete järelevalve osakond andis välja akti, kus fikseeris parvlaevahanke liiniveo õigustühisuse, aga Reformierakonna juhitaval kabinetiistungil see poliitiliselt tühistati. See selgub ka uurimiskomisjoni ärakuulamisprotokollidest.

MKMi kantsler Merike Saks on maikuus Eesti Päevalehes tunnistanud, et nelja parvlaeva ehituslepingud on tõesti väga halvad.

Mitte kellegi kulm ei liigu. Keegi ei vastuta. Kes tegi? Kes kontrollis? Kas Eesti avalik haldus teeb vähikäiku 90-ndatesse? Aga keegi pole isegi üritanud võtta kokku selle korruptsioonipesa vastutajate ringi. Aga palun, siin on esialgne nimekiri: Juhan Parts, Urve Palo, Remo Holsmer.

Kes viitsib süveneda, see võib nimekirja täiendada.

Ja mida me siis teeme selle nimekirjaga?

Jaanus Karilaid, Keskerakonna aseesimees