Leisi volikogu otsustas esmaspäeval pärast tulist diskussiooni rajada Leisi keskkooli esimesele korrusele 2017. aasta sügisest lasteaiarühm.
Pikk arutelu toimus juba volikogu istungi alguses, kui vaieldi selle üle, kas lasteaiarühma loomist puudutav otsuseelnõu peaks üldse päevakorras olema või mitte. Lõpuks otsustati siiski see päevakorda jätta. Eelnõu arutelu juures ütles Leisi keskkooli direktor Riina Piterskihh, et temale on asja taas volikogusse toomine arusaamatu, kuna eelmisel volikogu istungil leiti, et teemat tuleb veel analüüsida ja otsusega ei ole kiire.
“Kui te selle otsuse täna vastu võtate, siis mina näen siin poliitilist võitlust, mitte lastele mõtlemist,” sõnas ta.Volikogu istungit juhtinud Aile Naule direktori jutt ei meeldinud ja ta heitis ette, et too on siiani käinud volikogu istungitel üksnes rahvasaadikute aega viitmas.
“See ei ole enam normaalne,” pahandas ta, viidates lapsevanematele, kes ootavad vastust juba neli kuud.Volinik Margus Pajuste märkis, et teemat on arutatud korduvalt nii volikogus kui väljaspool volikogu ja on aeg lõpuks oma arvamust avaldada hääletamisega.
Otsus lasteaiarühm Leisi kooli esimesel korrusel avada võeti vastu seitsme poolt- ja ühe vastuhäälega. Kolm volinikku jäid erapooletuks.
Loading ...
Väga õige otsus. Kooli direktori muutlik meel on arusaadav, sest tema tööandjale see mõte ei meeldinud. Direktor ütles volinikele alguses, et tal pole väikestele lastele ruumide andmise vastu midagi. Kui aga kerkisid esile muud huvid, hakati lapsevanemaid survestama ja taheti teema muuta poliitiliseks. Lastevanemate soov on igati mõistetav. Leisi alevikus ja selle läheduses on palju eelkooliealisi lapsi, keda tuleb lastevanematel vedada kaugele valla äärealadele, kus on võimalik töö ajal lapsi hoida. Kool on ehitatud 400 õpilasele. Praegu õpib seal ligi 150 õpilast. Ühe lasteaiarühma loomine kooli ruumidesse, kus kunagi õppisid ja magasid koolieelse vanusega lapsed, on Leisi lastevanematele suur saavutus. Tänud volikogule! Riik peaks jälgima, kuidas maksumaksja rahasid majanduslikult õigesti kulutada. Pooltühjad eurorahadega renoveeritud hooned tuleb kohalike huvides tööle rakendada. Perearstipunkt mahub samuti kooli tühjalt seisvatesse meditsiiniruumidesse ära. Üks ei välista teist.
Tere Leisi volinik.
Kui siin kommenteerid, siis võiksid ka oma nime all esineda. Või ei julge?
… siis võiks vallavalitsuse ka kolida koolimajja ja vallavaolikugu istungid, saavad “rahulikult töötada” seal ja tühjaks jäävad hooned maha müüa või peale valdade liitmist jäävad need hooned tühjaks nagunii.
Kummaline, mismoodi need lasteaia lapsed koolis näiteks lõunauinakut teha saavad, kui ümberringi käib möll ja trall. Kas siis rahulikumat kohta Leisis pole kuhu lapsed paigutada. Või ongi see eesmärk, et tulevikus muutub Leisi keskkool Leisi lasteaiaks.
Vastuseks loe direktori arvamust.
Utreerime natuke: tahab näiteks volinik Nau Anglasse tuumajaama. Kutsutakse ettekannet tegema füüsikateadur, kes selgitab võimalikke mõjusid. Volinik Nau arvates raiskab füüsikateadur volinike kallist aega, sest elektrit on vaja ja tühja sest mingi mõttetu teadlase sõnavõtust.
Ju 25 pere lapsevanemad teavad, mida nad oma lapsele tahavad või soovivad, sest esitasid personaalselt valda avaldused.Ei pea teiste pärast liigselt muretsema, sest Eestimaal on palju koole, kus tegutseb ka lasteaed. Ei ole kuulnud, et selline kooslus eluohtlik on. Väikesed lapsed liiguvad vankrites keset automüra ja magavad.Kui laps ikka magada tahab, siis ei ärrita teda miski.
Mina küll ei julgeks oma last kooli lasteaeda panna, need täiesti erineva iseloomuga asutused kui tegemist veel sellise suure kooliga.
Koolis kisa, lärm, trampimine, koolikell, veesõda, lumesõda, jooksmine, uste paigutamine jne. Mismoodi need väiksed lapsed seal hakkama saavad, suuremad jooksevad need pikali. Ja kes see võtab vastutuse kui väikeste lastega midagi juhtuma peaks, volinikud või?
Sellepärast, et sa ei ole kohalik, saa teemast aru ei saagi. Mine külasta Mustjala kool-lasteaeda ja hakkad taipama. Lasteaialapsed saavad koolis eraldi sektsiooni, kuhu mürsikuid mürama ei pääse. Neil on eraldi sissepääs jne. Kõik on võimalik, kui tahta noorte lastevanemate soovi mõista.Volikogu vähemalt mõistab ja tegi õige otsuse. Lastevanemate soov täitus. Poliitikaga pole siin midagi pistmist. Koolijuht räägib suurest hoolimisest, kuid kas ikka hoolib või kardab hoopis muutust. Muidu ta ei muudaks pidevalt meelt.
Kas Leisi koolis õppimiseks aega ikka jääb. Siin saame teada väga palju erinevaid tegevusi, mis ei ole õppimisega nagu seotud.
Koolijuht pidi ju asju erinevatest vaatekohtadest kaaluma, ei ole nii, et keegi lendab hurraaga peale ja koolijuht kohe võtab valvelseisaku. Tema ju vastutab koolihoone kasutamise eest. Kui on tegemist erinevate huvigruppidega, tuleb kõiki võimalusi arutada, alles siis saab mõistliku otsuse vastu võtta.
Leisi Keskkoolis ei saa lasteaiarühma eraldi sektsiooni nagu see on Mustjala Koolis, vaid rühm jääb 1.korrusele, mille kõrval asub raamatukogu ja pea kohale jääb neli klassiruumi, kus õpivad üheaegselt kuni 64 last.
Kooli laed on suhteliselt helikindlad betoonpaneelid. Koolis peaks valdav aegnõppetöö toimuma, mitte pidev trampimine. Selles sektsioonis, kuhu rühm tuleb, õppisid ja magasid omal ajal väikesed lapsed. Mis siis nüüd muutunud on? Lapsi vähem, müra vähem. Aula tagareas on ilma mikrofonita raske tavakõnest aru saada.Mürajutt on ettekääne laste tõrjumiseks.
mina pooldan igati seda otsust.Kõige õigem oleks olnud lasteaed üldse Leisi üle tuua ja Pärsama vanadekodu laiendada nende ruumide arvelt,aga ilmselt ei julgeta nii kardinaalseid otsuseid teha,aga majanduslikult oleks selline lahendus kõige õigem.Aga kuna üks suur Saaremaa vald on nagunii tulemas,siis hea otsus on praegu lasteaiarühma avaminegi.
Lapsed ei ela ainult Leisis. Minul tuleks oma lapse laseaeda viimiseks läbida päevas 80 km see pole normaalne. Hetkel on kulu 32 km päevas ja Pärsama laseaed jääb Leist enam-vähem sama kaugele. Hea kui selline algatus on tehtud aga tervet lasteaeda sinna viia pole ka just eriti mõistlik
Õige otsus!