Muhu mesinikud soetasid nüüdisaegse meeliini (3)

TÕHUS ABIMEES: Aimar ja Rita Lauge kinnitavad, et uue tehnika abil jõuab mesi kärjest purki oluliselt kiiremini. MAANUS MASING

TÕHUS ABIMEES: Aimar ja Rita Lauge kinnitavad, et uue tehnika abil jõuab mesi kärjest purki oluliselt kiiremini.
MAANUS MASING

Hellamaal tegutsev Muhu mesinik Aimar Lauge soetas toetuse abiga uue meekäitlusliini, mis muudab kärgede kaanetamise ja mee vurritamise senisest hulga lihtsamaks ja kiiremaks.

 

Kolmapäeval oli Muhu mesinduses tähtis päev, kui tuntud meetootjad Aimar ja Rein Lauge hakkasid värsket meesaaki esmakordselt vurritama uute masinatega. “See on samasugune areng kui minna piimanduses käsitsi lüpsmiselt üle torulüpsile,” ütles Aimar Lauge kokku 23 000 euro suuruse  investeeringuga soetatud tehnikale osutades.

Uus meeliin, mille ostmiseks andis PRIA 15 000 eurot väiketootja toetust, sisaldab moodsat kärjekaanetusaparaati ja meevurri, samuti meesumpa ja -pumpa ning uut tünni. Osaliselt samasugust inventari soetas endale veel kaks Saaremaa mesinikku. 7300 eurot maksnud kärjekaanetusmasin on Eesti mesinduses sedavõrd uus sõna, et Mandri-Eestis sellist veel kasutusel polegi.

Aimar Lauge sõnul nägi ta taolist kärjekaanetusmasinat esmakordselt 2010. aastal Taanis kursustel olles ning sellest ajast pole ta loobunud mõttest endalegi sarnane riistapuu hankida. Väga uhke näeb välja ka uus Poolas toodetud meevurr. Aimari abikaasa Rita Lauge, kes kaks viimast aastat Muhu mett vurritanud ja kaanetanud on, kinnitas, et uus tehnika teeb mee käitlemise oluliselt lihtsamaks. “Tööpäevad kestsid ikka 12 tundi ja pärast kaks nädalat käsi valutas õhtuti,” sõnas Rita, kelle sõnul peaksid tööpäevad meeliini taga lühenema 3–4 tunnile.

Aimar Lauge sõnutsi ei ole tema uus meeinventar Euroopa mõistes siiski midagi erilist, pigem on saarlased oma ostuga nüüdisaegsele mesindusele lihtsalt kandadele astunud. Tehnika poolest on Lauge hinnangul vähemalt Euroopas mesinduses kõige eesrindlikumad hoopiski soomlased.

Rita Lauge ei väsinud kordamast, kui väärtuslike omadustega on Muhu mesi, mis sarnaselt Saaremaa meega on korjatud liigirikastelt aladelt. Mandril, kus on väga suured põllud, sisaldab korje sageli vaid ühte taime. Muhu mesi olevat aga veel hea selle poolest, et Muhumaal leidub hästi palju paakspuud, selle mesi maitseb inimestele hästi ja kvaliteet on hea. “Uuringus, mis käsitleb Euroopa maade mee kvaliteeti, oli Muhu mee kvaliteet üks kõrgemaid,” kinnitas Rita. Samas selgub, et ükski Muhu mee tootjatest pole ise sünnilt muhulane – Rita on pärit Tartumaalt Peipsi äärest, Rein ja Aimar aga Kihelkonnalt.

Rita Lauge möönab, et tegelikult on maitse eelistused erinevad ning Muhu mee tugev mekk pole mitte kõigile meelepärane. “Näiteks mandri mesinikud ei ole sellega harjunud,” teab Rita. Ta lisas, et kuna aastate lõikes võib korje toimuda erinevatelt taimedelt, võib maitse sõltuvalt aastast ka erineda.

Hea huumorisoonega Aimar Lauge jahutas aga abikaasa kiitmistuhina maha küllaltki loogilise väitega: “Muhu mesi on vilets mesi, sest saab ruttu otsa.”


Meeaasta võib jääda ülimalt kehvaks

Aimar Lauge tõdes, et kuni praeguse ajani on tarusse kogunenud vaid 10–20 kilo. Lauge ajaarvamise kohaselt on sellest kehvem olnud vaid 1998. aasta, kui pere kohta saadi seitse kilo mett.

Lauge sõnul oli aasta algus mesinduse ja meesaagi koha pealt paljulubav. Maikuus oli tarudes palju mett. Mesilased said kätte nii vahtra-, paju- kui ka võilillemee korje. Pered arenesid kiiresti ja võrreldes eelmise aastaga olid pered oma arengus isegi pea kuu aega ees.

Teatavasti oli eelmine kevad väga jahe, kuni jaanipäevani külm. Tänavune soe mai andis aga teistpidi tagasilöögi – õitses ära palju ka selliseid taimi, mis muidu õitsevad juunis-juulis. Kuumade ilmadega on ka taimede õitsemine intensiivne ja lühiajaline. Näiteks paakspuu, mis hakkab tavaliselt õitsema juuni teisel nädalal, õitses tänavu juba 20. mai paiku.

Juunikuu oli jahe ja samamoodi ka juuli siiamaani. Mesilastel korjeilmu napib. Pärast vihma taimed kohe nektarit ei erita ja nii on juuni ja juuli saagid jäänud kasinaks. Paljud on isegi hakanud oma mesilasperesid söötma, et nad nälga ei sureks. Peamine mesi on praegu tulnudki maikuus ja suurtelt peredelt. Juunis-juulis on heal juhul olnud mesilaste jaoks elatuskorje, mis tähendab, et nad on niipalju saanud korjata, kui ise elutegevuseks kasutavad.

Praegu on Lauge sõnul veel lootust, et kui läheb soojaks (+ 25 °C), siis võib veel mett loota, aga ilmajaam selles osas kahjuks lähinädalal tröösti ei paku. Arvata on, et meesaagid jäävad sel aastal kesiseks. Lootus on lehemeel ja kanarbikul, kellel seda muidugi korjealal on.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 688 korda, sh täna 1)