Teismeline sõrulane hakkas kodukamaral talupidajaks (13)

KANAMUNAD LIHAKS: Raha esimeste veiste ostuks teenis Timmo Koppel kanapidamisega. MAANUS MASING

KANAMUNAD LIHAKS: Raha esimeste veiste ostuks teenis Timmo Koppel kanapidamisega.
MAANUS MASING

Kaunispe tuntud kaluri Priidi Saare lapselaps on sel sajandil esimene noor sõrulane, kes on nõuks võtnud kodukandis talupidajaks hakata.

15-aastane Timmo Koppel on registreerinud end füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE-ks), ostnud munade müügist kogutud säästudega kolm aberdiin-anguse tõugu lihaveist ning hooldab koos naabrimehelt saadud paarikümne lambaga 10 ha suurust mereäärset maatükki.

Timmo räägib, et kavatseb oma tuleviku siduda loomakasvatusega Sõrvemaal. Tema eesmärgiks on suurendada hooldatavat ala vähemalt 100 hektari ja veisekarja vähemalt 60 loomani. “See on ka piir, mis tagab rahalises mõttes toimetuleku, suurem kari võimaldab juba ka tehnikasse investeerida,” teab noormees, kes asja edenedes ei välista ka mõne töökoha loomist. Edaspidi on tal kavas loomakasvatust ka koolis tudeerida.

Timmo sõnul on talle eeskujuks Rahuste rannaniidu hooldajad, kelle tulemuslik töö julgustab oma plaanidega edasi minema. Veel sel aastal tahab noormees osta karja ühe pulli.

Alustas kanadega

Oma esimese sissetuleku ja kogemuse põllumehena sai Timmo kanapidajana. Just kanamunade müügist külarahvale kogus ta ka 1000 eurot, mille eest ostis kohalikult veisekasvatajalt Tõnis Saarelt (ei ole sugulane) kaks lihaveist – neist üks oli tiine ja teine noorloom. Munade müügist hakkas poiss veiste ostmiseks raha kõrvale panema viiendas klassis, pärast seda, kui selgus, et lambad üksi ei tule mereäärse karjamaa puhtakssöömisega toime. “Pikad kõrred jäid alles,” selgitab Timmo, kes juba väiksena ei pidanud paljuks kinnikasvava maastiku pärast muret tunda.

Timmo vanaisa, Kaunispe sadama omanik Priidi Saar ütles, et tütrepoja plaanid on igati tervitatavad. “Sõrves teist sellist praegu ei ole ja mul on väga hea meel, “ nentis kuulus kalur. “Timmo on loomu poolest selline poiss, kes lollust tegema ei hakka ning on väga tubli töömees, nii kodus kui ka loomi talitades.”

Priidi Saar meenutas, et ka temast endast sai kalur 15-aastaselt, aasta hiljem oli ta juba paadivanem. Eluaegne kalur on oma sõnul ka loomi pidanud – laudas oli 66 siga, neli pulli, kolm lehma ja mullikas. 1989. aastal tegi Priidi loomakasvatusega küll lõpu, ent alles jäänud laudad on nüüd lapselapse kasutada. Timmo hooldatavat maatükki vaadates läks Priidi suu siiski muigele. Veel 1980-ndatel oli praegune karjamaa hoopiski meri, kus tollal püüti sada haugi päevas.

Eilne Maaleht avaldas Timmo Kopliga seoses probleemloo, millest selgus, et FIE-ks registreerunud 15-aastane koolipoiss peab ettevõtjana hakkama maksma sotsiaalmaksu, mis on 128,70 eurot kuus. Et Timmol maahooldusega seotud kulude kõrvalt sellist raha omast taskust võtta pole, peavad maksu tasuma vanemad.

Kimpus maksudega

Timmo ema Silja Saar viitab artiklis, et riigi ametlik retoorika ja seadusandlus töötavad teineteisele vastu. Ühest küljest muretseb riik justkui noorte maalt lahkumise pärast, samas aga saadab juba niigi ravikindlustatud koolilapsele sotsiaalmaksuteate. Küll aga kehtib samas olukorras soodustus pensionäridel.

Timmo Koppel ütles Saarte Häälele, et veel mõni aeg tagasi, kui konsulent seda luges, oli seaduses kirjas, et päevaõppes olev õpilane on sotsiaalmaksust vabastatud. “Nüüd on see säte maha võetud ja minu eest maksavad sotsiaalmaksu nii riik kui ka mina ise. Aga topelt ravikindlustust mul ju ei ole,” oli ta nõutu.

Maksu- ja tolliametist (EMTA) teatati Maalehele aga, et mingeid erisusi ei tehta ning kui koolilastel lubab meditsiinilisi teenuseid tarbida riiklik kindlustatus, siis sotsiaalmaksu tasumisega lisanduvad täiendavad hüved – ajutise töövõimetuse hüvitis ja tulevikus makstav pension.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 649 korda, sh täna 1)