Juuli alguses Viidumäe ohverduskohas toimunud väljakaevamistel leiti võimaliku kultusliku rajatise jäänuseid.
Arheoloog Marika Mägi selgitas, et kaevandites paljandus puidust ehitise põlengukiht, milles leidus ka üksikuid loomaluid. “Kohtades, kus looduslik aluspõhi moodustas lohke, oli säilinud ka puitu, nii prusse kui ka mõne sentimeetri paksusi planke ja teritatud otstega vaiasid,” lisas ta. Mägi sõnul on tõenäoline, et tegu võis olla mõnekümne ruutmeetri suuruse rajatisega, mitte suurema kompleksiga.
“Ehitis kunagises soos või madala lahtise vee kohal oli tõenäoliselt püsinud vaid lühikest aega ning seejärel maha põlenud,” peab Mägi tõenäoliseks. Nimelt oli seal eelviikingiajal, kui Viidumäe ohverduskohana kasutusele võeti, ilmselt madala lahtise veega ala.
Paiga konteksti arvesse võttes leiabki Mägi, et tõenäoliselt oli tegemist kultusliku rajatisega: “Kas hoonega või platvormiga, kust esemeid ümbritsevale alale ohverdada sai.”
Sellele viitavad ehitisjäänuste ümbrusest leitud esemed, mis pärinevad tõenäoliselt nii 5.–7. kui ka 7.–9. sajandist. Seega polnud saarlaste kultuskoht kaugeltki üksnes looduslik, vaid seda iseloomustasid ka inimkätega loodud ehitised, tõi Mägi välja. Ta peab tõenäoliseks, et tegu oli tuntud pühamuga, mida külastasid mitte üksnes ümbruskonna, vaid ka kaugemate alade saarlased.
Möödunud aastal leitud puidust tehtud süsinikuanalüüs viitas, et puu oli raiutud maha 600. aasta paiku, selgitas Mägi. Suure tõenäosusega viitab see puidust rajatise vanusele, mis ühtib ka leidude perioodiga.
Uuringuid tehti ka Viidumäe ohverduskoha lähiümbruses. “Tähtsamate ohverduskohtade läheduses leidub sageli kalmeid, isegi kui ulatuslikumad põllumaad puuduvad. Küllap oli osa surnute puhul auasjaks saada maetud pühakoha lähikonda,” rääkis Mägi.
Uuringud osutusidki tulemusrikkaks – leiti kaks ümmarguste kividest kääbastega kalmevälja. Ühest kalmest leiti ka põlenud luid, märkis Mägi. Ta tõdes aga, et mõlemat kalmevälja olid ilmselgelt juba külastanud ka röövkaevajad. Marika Mägi sõnul on probleemkaevamiste läbiviimiseks tänavu raha üpris vähe. Seetõttu oli sisuliselt tegemist väikese entusiastide grupi ettevõtmisega: “Enam-vähem sama seltskonnaga Tallinna ülikoolist ja lihtsalt huviliste hulgast, kes on Viidumäe ohverdamiskohaga algusest peale tegelenud.”
Viidumäe ohverduspaik sattus avalikkuse huviorbiiti 2014. aastal, kui Viidumäe looduskaitsealal tuvastati ebaseaduslike kaevamistööde tegemine kohas, kus toona veel esialgsete hinnangute kohaselt asus kunagi muistsete eestlaste ohverduspaik. Kaevatud aukude hulk oli nii suur, et viitas paljudele leidudele.
Viidumäelt on välja tulnud suures koguses metallesemeid, näiteks mõõkade osi, nooleotsi ja ehteid. Mägi sõnul tänavu atraktiivseid esemeleide ei saadud ega õieti ka otsitud.
“See koht on praeguseks metalliotsijatega niivõrd põhjalikult üle käidud, et ega midagi eriti palju uut lisaks olemasolevatele metallesemetele, mida on niigi märkimisväärselt ohtrasti, polegi enam kuigivõrd lootust leida,” lausus ta.
Loading ...
Lisa kommentaar