Omatehtud jäätis ja limonaad – tõelise suve tõelised hitid

ISE TEHTUD, HÄSTI TEHTUD: Liis Alber-Jaansalu suve omatehtud jäätiseta ette ei kujuta. Foto: MAANUS MASING

ISE TEHTUD, HÄSTI TEHTUD: Liis Alber-Jaansalu suve omatehtud jäätiseta ette ei kujuta.
Foto: MAANUS MASING

“Tungel-tingel-tangel, limonaad on kange”. Nii kõlab rida Heljo Männi lasteluuletusest. Nüüd, mil suur suvi käes, on limonaad ja muud mullijoogid suures hinnas. Ja jäätisest ei saa suvel üle ega ümber. Kõiki neid annab teha ka kodus, on ju selleks vastavad masinadki välja mõeldud.

 

Kuressaare äärelinnas elav Silvar Saat ostis Soda Stream`i “limpsimasina” ehk gaseerimismasina paar aastat tagasi. Siitsamast Saaremaalt, sajaeurose kampaaniahinnaga.

“Meie peres on see kasutusel peamiselt gaasimasinana, et mullivett valmistada,” tõdes Silvar. “On ju hea, kui külmikus on mullivesi alati võtta, mitte lihtsalt kraanivett juua.”

Tõsi, esiti plaanis pere masinat rohkem limonaadi tegemiseks kasutada. Kuulus ju ostetud masina juurde komplekt erineva maitsega siirupeid.

“Lastele meeldis kõige rohkem apelsinilimonaad – selle maitse meenutab Fantat,” lausus Silvar. “Ja kokasiirupist sai ju kokakoolat teha.”

Üks-kaks korda on pere ka ise limpsi valmistamiseks siirupeid ostnud, aga ühel hetkel sai suur limonaadivaimustus otsa ja pärast seda ongi masinat kasutatud peamiselt mullivee valmistamiseks.

Seda, et pärast masina soetamist pere enam poest limpsi ja mullivett ei osta, Silvari pere puhul öelda ei saa. “Ikka ostame,” ütles Silvar. “Kodus tehtud mullivee kõrval joome ka Värskat ja Boržommi.”

Mulliveest kokakoolani     

Kuressaare OnOffi kodutehnikapoes töötava Siim Pilteri sõnul lähevad limonaadimasinad suvel hästi kaubaks. Suur osa ostjatest on pered, kus kasvamas väikesed lapsed. Poes leidub nii alla sajaeuroseid aparaate kui ka ligi saja viiekümneseid. Kõik on Soda Streami mudelid, erinevat värvi ja disainiga.

Gaseerimismasinate tootjad lubavad, et masin “muudab kraanivee sekunditega värskeks mullitavaks veeks” ning “kõik toimub lihtsalt ja automaatselt ühe nupuvajutusega.”

“Täidad gaseerimispudeli veega – seda võiks olla kuni liiter – ja lased ülevalt gaasi sisse. Susin annab märku, kui gaasi on joogis just parasjagu,” näitas Siim aparaadi tööpõhimõtet. Seda, kui palju masin vette gaasi lisab, on võimalik reguleerida.

“Kui paned vähem vett, on võimalik rohkem gaasi lisada – kui kihisevat jooki just soovid.”

Korraga saab valmistada umbes liitri kihisevat jooki.

Ühest süsihappegaasi balloonist jätkub 50-60 liitri joogi valmistamiseks. Kauplusest saab balloone ka eraldi osta – kui gaas saab otsa, tuled vana ballooniga poodi ja vahetad selle uue vastu.

“Kes vana ballooni poodi toob, saab uue poole soodsamalt,” ütles Siim.

Masina ostnu saab kaasa ka komplekti spetsiaalseid siirupeid, millest jooke valmistada.

“Kõige populaarsem on koolamaitseline kontsentraat,” märkis Siim. Ka toonikut saab masinaga valmistada. “Maitseb nagu poest ostetu,” teab Siim.

Samuti on kaupluses müügil varupudeleid joogi tarvis.

Kuidas tavalisest veest limonaadi teha?

“Kõigepealt gaseerid vee ära ja siis lisad siirupit või mahla,” õpetas Siim. Tema sõnul saab mullivee-õunamahla lisades valmistada head õunalimonaadi.

Limpsimasina omanik on ka Siim ise. Temalgi on kodus Soda Streami aparaat. “Minu oma on meelega valitud kõige lihtsam variant,” lausus Siim.

Kasutusel on masin pea iga päev – vee gaseerimiseks, mitte limonaadi valmistamiseks.

Kumb variant siis soodsam tuleb – kas osta kihisevad joogid poest või soetada masin ja limonaadid-mulliveed ise kodus valmis teha?

“Oleneb, kui palju teed,” vastas Siim. “Kui mul masinat ei olnud, ostsin mullijoogid poest. Ka nüüd vahel ostan, aga tunduvalt vähem.”

Eestis kauplustes müüdavate odavamate mulliveemasinate hind jääb viiekümne euro kanti, kallimate omad ulatuvad tublisti üle saja euro.

Osal neist masinaist kuulub CO2 balloon komplekti, teistel mitte. Gaasifirma AGA kinnitab, et firma süsihappegaasiballoonid sobivad kõigile turul pakutavatele gaseerimismasinatele, näiteks AQVIA, WasserMaxx ja SodaStream.

Kodune jäätisetegu 

Suvi ilma jäätiseta pole õige suvi. Vähemalt lapsed arvavad nii ja suur osa täiskasvanuidki ilmselt nõustub nendega.

Suured jäätisesõbrad on ka kuressaarlase Liis Alber-Jaansalu pere, kes ostis kevadel oma koju jäätisemasina.

“Poejäätised on liiga magusad,” põhjendas Liis oma otsust. “Kuna pooldan kodus tehtud ja isetehtud asju, mõtlesin – miks mitte proovida.”

Oma rolli mängis ka masina hind. Ja muidugi jäätise enda hind. Kuigi isetehtud jäätise tooraine tuleb samuti kauplusest osta, tuleb kodus valmistatud jäätis siiski odavam kui poejäätis. Eriti, kui sööjaid on neli.

“Kui lapsed on kodus, teeme jäätist peaaegu iga päev,” rääkis Liis. “Poejäätist saime viimati külas olles, ise ei ole enam ostnud.”

Tegelikult on Liisi “masin” eelkülmutatav kauss, mis kinnitatakse köögikombaini külge.

On ka nii-öelda päris jäätisemasinaid, segamismootoriga masinaid ja integreeritud kompressoriga masinaid. Viimased maksavad sadu eurosid.

Kuna Liis leidis, et jäätise valmistamiseks piisab ka spetsiaalsest eelkülmutatavast kausist, tuli tal selle eest rahakotti kergendada umbes 60 euro võrra. “Kuna teeme jäätist tihti, on see ost end vist juba tasa teeninud,” kinnitas Liis.

Mida Liis jäätisekaussi tellides silmas pidas? Oluline oli muidugi see, et kauss tema köögikombaini külge sobiks. Liisil on mõlemad, nii köögikombain kui ka jäätisekauss, Kenwoodi toodang.

Kuidas siis kodune jäätisetegu käib?

Kõigepealt pannakse liitrise mahutavusega toasoe tühi kauss 24 tunniks sügavkülmikusse. Kui ööpäev möödas, on kauss saavutanud sobiva temperatuuri. Siis kinnitatakse kauss jäätisemasina külge, pannakse koostisained kaussi ja lülitatakse köögikombain tööle. Masin asub jäätist segama. Kuna kauss on sügavkülmutatud, õhkab see segades külma.

“Kui ta segab ja ühtlasi külmutab, ei teki jääkristalle,” märkis Liis.

Segamine võtab aega ligi pool tundi. Pehme kreemja koostisega mass valmis, võib kohe maiustama asuda. Teise anumasse ümber tõstetud jäätise saab ka sügavkülmikusse ootele asetada – mõne tunniga segu taheneb, meenutades konsistentsilt poejäätist.

Kui uus jäätisetegu on plaanis ja kauss eelmisest korrast veel külm, siis lausa 24 tundi eelkülmutamist see enam ei vaja. “Kaheksast tunnist piisab,” ütles Liis.

Liisi sõnul läks juba esimene jäätisetegu korda. “Poejäätisest on kodus tehtu ikka palju parem!” leidis ta.

Mis jäätiseid Liisi pere armastab? Kuigi masinaga saab teha ka plombiire, mahla- ja jogurtijäätist, valmistab Liis põhiliselt kiirjäätist vahukoorest ja kondenspiimast, millele lisab vastavalt soovile näiteks marju.

Maasikajäätis on hea, mustikajäätis aga veel parem, leiab Liis. Mustikad tervete marjadena kipuvad jäätise sees kõvaks külmuma, toormoosina aga sobivad suurepäraselt. Mida rohkem vahukoort – ja eriti, kui see on vahustatud – , seda õhulisem jäätis saab. Rammusam muidugi ka.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 648 korda, sh täna 1)