Saarlase vahvliarmastus andis Vahvlihaldjatele tiivad

PISIKENE VAHVLIÄRI: Liisel Vellendi asutatud Vahvlihaldjate toodang kogub aina populaarsust. Foto: ERAKOGU

PISIKENE VAHVLIÄRI: Liisel Vellendi asutatud Vahvlihaldjate toodang kogub aina populaarsust.
Foto: ERAKOGU

Napi poole aastaga on Liisel Vellendi pisifirma Vahvlihaldjad saanud sõna otseses mõttes tuule tiibadesse. Tundub, et vahvliküpsetuski võib olla edulugu ning selle tuhksuhkruselt magusa eduloo taga on pesueht saarlane.

 

Viimased kaksteist aastat Laimjalas vanaema juures suvitanud Liisel Vellend tõdes, et mõte oma lemmikuid teistelegi pakkuda ning sellega raha teenima asuda idanes tal peas sõpradele ja perele küpsetades. “Esialgu tundus see lihtsalt tore ajaviide, millega peale lapsega kodus olemist uuesti töömaailmas kätt harjutada, kuid inimeste vahvlihuvi kasvatas ambitsiooni!” tunnistas ta.

Liisel ise on tohutu vahvlisõber ning sellest ehk ongi tingitud Vahvlihaldjate suur edu. “Vahvlid on olnud minu lapsepõlve lahutamatuks osaks ning armastus Voltaga küpsetatud krõbeda vahvli vastu ei ole mind tänini maha jätnud,” kinnitas Vellend.

Pereäri, kus kõik panustavad

Suuresti valmistab ta juba mõnda aega tellimuse peale vahvleid juhuste kokkulangevuse tõttu. “Peale lapsesaamist oli mul palju aega küpsetada ja katsetada, kuid õppinud kondiiter ma pole, mistõttu keerukamate kookide ja maiustuste õnnestumine minu käe all oli pigem midagi erakordset,” rääkis Vellend.

Vahvlite valmistamiseks aga erilist oskust peale imetabase retsepti vaja ei läinud. “Eks pereliikmete abiga sai sellega natukene keemiat tehtud ning nii paljuks nokkis ka mul nuppu,” märkis ta.

Vahvlihaldjate tiim on väike, kokkuhoidev ja tegus. Liisel Vellendi sõnutsi on tegu pereäriga, kus kõik, kes vähegi saavad, panustavad nii, kuis oskavad. Vähemal või rohkemal määral panustab Vahvlihaldjatesse kümmekond inimest.

Vahvlihaldjate retsept on Vellendi sõnul katse-eksitusmeetodil ideaalseks putitatud.  Nad kasutavad taignas vaid kodumaist toorainet ning kõik on naturaalne – või, piim, suhkur, jahu. “Me ei kasuta mitte ühtegi maitsetugevdajat, lisa- või säilitusainet,” kinnitas ta. “Internetis levib arusaam, et krõbeda vahvli saab, kui taignasse lisada kartulitärklist, aga meie seda ei tee, meil on palju parem nipp,” tõdes Liisel ja hoiab mainitud nipi targu enda teada.

Mikroettevõte nimega Vahvlihaldjad sai alguse Facebooki lehena mullu 29. detsembril. Hiljuti tähistati poole aasta möödumist esimesest tellimusest. Ehkki ettevõte spetsiaalselt oma toodangule reklaami ei tee, hakkavad pildid Vahvlihaldjate vahvlitest ometi internetiavarustes tihtilugu silma. Aeg-ajalt postitab mõni Eestis tuntud nägu – laulja, näitleja või kes tahes – sotsiaalvõrgustikesse fotosid, kuidas Vahvlihaldjad on neid karbitäie hea ja paremaga üllatanud. Nõnda turundavad tuntud inimesed toodangut aktiivselt ise.

Liisel Vellend tunnistas, et on turundust ja ärijuhtimist Inglismaal õppinud ning taolisi nõkse ka varem näiteks Baltika Grupis Bastioni ja Ivo Nikkolo turundust juhtides katsetanud. “Eks neid nüansse on teisigi, kuid täiesti ausalt ei ole me mitte kellelgi kunagi palunud meie vahvlitest pildi postitamist või meie tegemiste kajastamist,” kinnitas Vellend. “Panustame rohkem sellele, et vahvlid oleksid imemaitsvad ning tundub, et see ongi inimesi motiveerinud head asja teistega jagama.”

Unistavad kohviku avamisest

Vahvlihaldjad asuvad Tallinna kesklinnas ning on n-ö kodused küpsetajad. Kohviku avamise unistus on neil aga täiesti olemas ning selle nimel käib töö iga päev.

Saarlasedki ei ütleks ilmselt ära, kui Kuressaares Vahvlihaldjate kohvik asuks.”Eks neid laienemise mõtteid on teisigi, kuid täna suudame vahvlimaiad saarlased ka Tallinnast ära teenindada. Saadame ju vahvleid pakiautomaatidesse üle Eesti!”

Siiski tahaks Vahvlihaldjad tänavu Saaremaa ooperipäevade aegu Kuressaare südalinna üles seada müügikoha, kus krõbedaid vahvleid küpsetada ning soovijatele müüa. Liisel korraldab nimelt augusti esimesel nädalavahetusel oma kodukohas Laimjalas suvekohviku ning sellega seoses sobiks Vahvlihaldjatele suurepäraselt ka ooperipäevade ajal Kuressaares vahvleid pakkuda.

“Oleme sellise sooviga juba ka asjaosaliste poole pöördunud. Eks näis, kas meid võetakse, loodame, siiski väga tulla!” jäi Vellend veel vastuse võlgu, kas Kuressaares siis saab peagi värskeid vahvleid või mitte.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 716 korda, sh täna 1)