Saksa kunstniku teosed tagasi loomispaigas (1)

 

Johannes Niemeyeri autoportree

Johannes Niemeyeri autoportree

Täna avatakse Kuressaare linnuse keldrisaalis silmapaistva saksa maalikunstniku Johannes Niemeyeri (1889–1980) teoste näitus “Rannad ja linnad – Baltimaades maalitud pildid”.

Nelja kuu jooksul maalitud tööd valmisid spetsiaalselt Saksa okupatsioonijõudude tellimusel kunstikomandeeringu korras 1943. aasta suvel. Tollal 54-aastase sõjaväekohustusest vabastatud kunstniku maalireis tõi meistri ka Saaremaale ja Ruhnu. Just siin jäädvustas kunstnik ranna-, küla- ja linnavaateid ning kalurite elu.

Avatava näituse sünniajaks võib tinglikult pidada 2013. aastat, mil Saaremaa muuseumi toonane osakonnajuhataja Raul Salumäe tuvastas, et üks pastellmaal Lossi tänava vaatega, mis Saksa okupatsioonivägede lahkudes Kuressaarde jäi, on kuulsa saksa kunstniku Johannes Niemeyeri töö.

“Raul uuris ilmavõrgu kaudu välja Niemeyeri piltide võimalikud asukohad Saksamaal ja jõudis juuraprofessorist galeristi Herwig Roggemannini, kelle üks lemmikuid oli Niemeyer ammu olnud,” rääkis Saarema muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti näituse sünnilätetest.

Niemeyeri teoseid on Pesti sõnul Eestis kindlasti veel, aga muuseumil ei ole nende kohta andmeid. Seetõttu on näituse 45 tööst 44 toodud siia Saksamaalt. Niemeyeri 1943. aastal Baltimaadesse tehtud maalireisilt pärineb 33 teost; mõned varasemad ja hilisemad on välja pandud näituse põhilise – Läänemere teemaga – haakuvuse tõttu.

Lisaks on näitusel üleval kaks Niemeyeri maalimiskaaslase Hans Stübneri mõtteliselt näituse konteksti sobivat akvarelli.

Mitmekülgne loojanatuur

Baltikumis maalis Niemeyer suure hulga pilte, enamasti pastelle, aga ka akvarelle ning mõned õli- ja temperamaalid ja söejoonistused.

“Niemeyer on esemelisuse kujutaja ja jääb selleks,” märgib väljapaneku üks peakorraldajaist, Saksa galerist Herwig Roggemann näituseraamatu sissejuhatuses.

Kunstniku üks meelisteemasid oli töötav inimene.  Roggemanni hinnangul nägi Niemeyer töötavas inimeses inimliku ühiskonda kuulumise sümbolit.Ka maastik on kunstniku jaoks sageli seotud selles maastikus ja/või maastikuga töötavate inimestega. Läänemeri oli samuti üks teemasid, mis haaras Niemeyerit kogu loomingu vältel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Niemeyer polnud mitte üksnes maalikunstnik, vaid mitmekülgne talent: lisaks maalimisele köitsid meest arhitektuur, skulptuur, ruumikujundus ja disain.

Kunst ja poliitika

Kuigi maalid valmisid poliitiliselt pingestatud natsirežiimi õhustikus, kus kultuuri- ja kunstiküsimustesse suhtuti äärmise tõsidusega (nt kurikuulus raamatute põletamine) ning iga kõrvalekalle normist võis maksta elu, ei saa Niemeyerit Saaremaa muuseumi teadusdirektori Olavi Pesti arvates pidada võimu ülistavaks propagandakunstnikuks.

“Niemeyeril oli kogu elu jooksul poliitikaga suhteliselt vähe tegemist,” selgitas Pesti. “Ta valiti välja kui hea kunstnik, kes oli arhitektina sõjaolude tõttu hiljuti riigitöölt vabanenud. Minu arvates on tema kunst täiesti apoliitiline.”

Ka galerist Herwig Roggemann ei näe Niemeyeris hulljulget poliitilist mässajat, vaid neutraalseks jäävat ajastukroonikut: “Tema maalilaadi suveräänne asjalikkus muudab ta nende piltidega nende loomisaja hullusele ja segasusele vaatamata ajastu ja selle inimeste kroonikuks – ning tema pildid ajatuks.”

Mai Raet

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 176 korda, sh täna 1)