Juu Jääb jõudis lõpuks koju (GALERII)

TULEVANE PUBLIK: Sedakorda pakkus Juu Jääb tegevus- ja olemislusti läbimõeldumalt ka lastele. Tulevase festivalipublikuga lustis Pipina Mairit Meite. MAANUS MASING

TULEVANE PUBLIK: Sedakorda pakkus Juu Jääb tegevus- ja olemislusti läbimõeldumalt ka lastele. Tulevase festivalipublikuga lustis Pipina Mairit Meite.
MAANUS MASING

Kui enne tänavuse festivali algust võis mõtiskleda, kuis Juu Jääb end uude asukohta Muhu muusikatalus sobitab, siis nüüd, mil musikaalne nädalalõpp Muhus seljataha jäänud, saab tõdeda küll – Juu Jääb leidis lõpuks õige kodu. Ja oli ka aeg, aastaid tal õlul ju juba 20.

Esimest korda Juu Jääbil olnud Ivo Meriojale meeldis kõik väga. Ta tunnistas, et käis küll ainult laupäevaõhtusel juubeligalal, aga sai suure elamuse. “Kui Villu Veski gala alguses lavalt tervituskõne pidas ja palus publikul tõsta käe neil, kes olid kohal ka 20 aastat tagasi, siis hoidsin hinge kinni, et ta ei paluks tõsta käsi ka neil, kes on esmakordselt Juu Jääbil, sest siis oleksin häbelikult pidanud käe tõstma,” naeris Merioja.

Detailid töötasid

Ta möönis, et oli küll esmakordne juujääbitaja, kuid plaanid järgmiseks aastaks on juba ilmet võtmas. “Need esinejad, see aura ja koht ise tekitasid mõnusa olemise,” tähendas ta. Meriojale meeldib, et hoitakse kõrget taset ka kõiges muus peale esinejate. “Ei ole nii, et korraldaja on suure raha maksnud esinejate peale ära ja nüüd igaüks vaadaku ise, kuidas õige tunde kätte saab.”

Merioja sõnutsi oli mõeldud detailide peale. “Valguslahendused talu hoovis, juua sai osta Prike asjatundlikelt baarmenitelt, kes julgelt soovitasid ja juurde rääkisid ning vähem tähtis ei ole seegi, et vastava joogi jaoks oli ka vastav klaas, mitte kõige jaoks üks suur plasttops,” kiitis ta.

Ka söök oli päris söök, mida tegid päris kokad, WC järjekordi polnud ja mõeldud oli isegi sellele, et paber mainitud asutusest otsa ei saaks. “Kui pisiasjad on korras ja suured esinejad ka ise õhtut naudivad, siis jääb tõesti vaid kohale tulla ja tunde saad garanteeritult kätte.” Veel üks tähelepanek – Meriojale meeldis ka see, et Juu Jääbi pilet ei ole liiga soodne. “Arvan, et ka see hoiab taset kõrgemal. Lihtsalt õlut juua saab teistel pidudel.”

Samuti esmakordselt Juu Jääbil käinud Gita Siimpoeg tõdes, et tema arvates oli muusikatalus olemine meeldivalt “väike”, kuid samas piisava rahvahulgaga. Eelkõige ootas ta Boiler Roomi esitust ja see jäi talle ka kõige eredamalt meelde. “Suurim üllataja oli kindlasti Laura Põldvere, andekas ja suurepärane laulja. Kindlasti hakkan ka järgnevatel aastatel Juu Jääbil käima!”

Ly Kallas on üks neist, kes on pea alati kohal Juu Jääbi avakontserdil ja pole kunagi pidanud pettuma. “Villu on toonud Saaremaale aastate jooksul oma ala maailmatasemel niivõrd erinevaid muusikuid ning läbi selle laiendanud paljude muusikasõprade silmaringi,” nentis Kallas.

Ka seekordne avakontsert oli selle tõestuseks. “Kuigi teadsime, et Villu korraldatud kontsertidel on kindel kvaliteedimärk juures, siis ikkagi olime üllatunud ja lummatud nii esinejate valikust kui muusikast.”

Eriline hõng

Kallas tänas oma pere nimel Villut kõige eest, mis ta on 20 aasta jooksul emotsionaalselt läbi Juu Jääbide pakkunud. Ta soovis Juu Jääbile pikka iga ning Villule energiat. “Hea on vaadata inimest, kel töö on ühtlasi hobi – nii tuleb oma emotsioonide ja kogemuste jagamine teistega väga hästi välja. Aitäh jagamast, Villu!”

Eesti Filharmoonia Kammerkoori ridades astus Muhu Katariina kirikus publiku ette Saaremaalt pärit Olari Viikholm. Repertuaariks eesti koorimuusika tipp – Kreek, Tormis, Saar ja nüüdisaegne teos Märt-Matis Lillelt.

Viikholm nentis, et Eestis toimub palju festivale, mis on äärmiselt vajalik ning tore. Juu Jääbil on aga küljes miski eriline hõng, segu professionaalsusest, Muhu saare kodususest ja heast energiast. „Mida iseloomustas ka vastuvõtt Villu Veski poolt, kontserdi publik ning loomulikult kontsert ise,“ kiitis Viikholm.

Äärmiselt hea meel oli tal maestro Tõnu Kaljuste ja lugeja Tõnis Rätsepaga koos musitseerida Veljo Tormise teoses „Tornikell minu külas“. „Ka publikut vaimustas see ehk kõige rohkem, Kaljuste oma auraga haaras kogu kiriku kaasa,“ kirjeldas ta. „Eesti muusika, eesti festivalil, eesti inimestega koos – oleme kõik üks andekas pere. Ja sellistel toredatel hetkedel ka ühtehoidev.“

Põline Juu Jääbi külastaja, muusikagurmaan Priit Pruul leidis, et 20. juubelit tähistanud festival oli tore eelkõige oma uue asukoha pärast. Muhu muusikatalus oli ruumi rohkem ja kõikide elementide paigutus seal oli suurepärane.

Vunki juurde

“Olen varem ka öelnud, et muusika ei mängigi enam justkui erilist rolli Juu Jääbi puhul, inimesed tulevad ikka kohale,” nentis Pruul. Festivali tänavune peaesineja, jazzi populariseerija, produtsent ning BBC raadio DJ Gilles Peterson oli Pruuli sõnutsi hea, aga laias laastus oli temal keeruline programmi kiita.

“Arvestades, kui palju on maailmas häid muusikuid, keda sellisele festivalile tuua, siis ma ütleks, et oli isegi pigem magedavõitu sortiment,” arutles ta. “Mõni artist oli suisa vist kolmandat korda viimase viie aasta jooksul,” põhjendas Pruul. Edaspidi soovitas ta korraldajatel programmiga tõsiselt tegeleda, et Juu Jääb ei muutuks “suvaliseks jaanipäeva afterparty’ks.”

Siinkirjutajal endal tuleb tunnistada, et tõeliselt nauditav oli legendaarse trummari Toomas Rulli uue koosseisu Quotes ülesastumine. Vaatamata sellele, et kontsert toimus parafraseerides tuntud laulusõnu läbi vihma ladiseva, oli selles ühekorraga piisavalt mõnusat improt ja sügavaid sõnumeid, sest jah – sedakorda Rull ka laulis. Soolot.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 642 korda, sh täna 1)