Aafrika seakatk ohustab ka Saaremaad (8)

Iga nädal toob jätkuvalt uusi Aafrika sigade katku leidusid metssigadel ning enam kui üheksakuulise vaheaja järel on  taas diagnoositud seakatk ka farmis. Mandri-Eesti metsades on viirust palju ning oht katku jõudmiseks  ka seni veel taudivabale Saaremaale  väga suur.

Seakatku levikuala Mandri-Eesti metsades on püsinud mitme kuu jooksul suhteliselt muutumatuna, kuid on nüüd suve saabudes hakanud taas Lääne- ja Põhja- Eesti suunal edasi liikuma. Seetõttu on suures ohus ka kõik seni veel taudivabad alad Läänemaal, suurel osas Pärnu- ja Harjumaast ning saartel.

Suvi suurendab seakatku leviku riski

Suvel toimub metssigade aktiivsem liikumine metsas – otsitakse uusi sööda- ning paaritumis­alasid, samuti liigub sel ajal rohkem inimesi metsas ning seetõttu on ka suurem võimalus sattuda  nakatunud metssigade liikumisteedele. Kuna inimeste ja transpordi liikumine mandri ja saarte vahel on väga tihe, siis on Eesti maaülikooli teadlaste hinnangul pigem tõenäoline, et katk võib mingil moel jõuda ka Saaremaale. Seepärast peaksid kõik metsas liikujad olema tähelepanelikud, et mitte sattuda ise viiruse edasikandjaks.

Suurim risk on teadmata päritolu liha ostmine

Teadlaste hinnangul on kõige suurem risk viiruse jõudmiseks Saaremaale teadmata päritolu liha või saastunud söödaga. Veegi enam – on täiesti võimalik, et viirus on juba olnud ka Saaremaa pinnal. Ta võib olla sinna jõudnud näiteks kellegi autopagasis, -ratastel või jalanõudel. Me ei tea sellest, kuna senini on õnnestunud vältida viiruse kokkupuudet elusloodusega – metssigadega, kes võiks hakata seda viirust looduses ise edasi kandma.  Et see nii jääks, tuleb Saaremaa ja mandri vahel liikujatel olla väga ettevaatlik, et mitte sattuda ise taudi kohaletoojaks.

Kuigi kogu Eesti turul olev sealiha on kontrollitud ja ohutu ka nakkuse leviku seisukohast, tasub siiski kõigil olla väga ettevaatlik teadmata päritolu liha ostmisel ja mandrilt toomisel. Äärmiselt oluline on, et toidujäätmeid ei visataks metsa alla. Sellise liha sattumine loodusesse või seafarmi toidujääkidena on otsese ohu allikas seakatku viiruse levikuks.

Saaremaa taudivabana hoidmine sõltub meist

Kõigil inimestel tuleb looduses ja metsas viibimise järel, olgu siis matkamas, marjul või seenel käies, puhastada oma riided ja jalanõud – see on lihtne, kuid väga oluline meetod vältimaks nakkuse edasikandmist.

Kui peaks juhtuma, et leiate Saaremaa metsast surnud metssea, tuleb sellest teavitada kohalikku veterinaarkeskust, kes korraldab metsseakorjuselt proovivõtmise ja kohaliku jahiseltsi abiga korjuse matmise.

Kuna me ei pruugi viirust koheselt avastada, peavad nii farmides kui metsas rakendatavad bioohutusmeetmed juba praegu lähtuma eeldusest, et katk on kohal. Bioohutusmeetmete eesmärk on vältida taudi jõudmist farmi, aga ka edasi levimist seni veel nakatumata aladele, sealhulgas Saaremaale.

Puhangute vältimiseks uurib veterinaar- ja toiduamet Saaremaal, nagu ka teistes taudivabades piirkondades, seire eesmärgil orienteeruvalt kaks protsenti kütitud metssigadest ning kogu Eesti territooriumil kõik surnuna leitud metssead. Samuti tehakse pidevat järelevalvet ja seiret kodusigade hulgas.

Nõuded on ühesugused kõigile

Bioohutusnõuete seisukohalt pole vahet, kas tegemist on suurfarmi või väikemajapidamisega, täita tuleb kõiki nõudeid, isegi kui peetakse vaid üksikut siga. Seakatk ohustab ühtmoodi kõiki, mistõttu on nõuded kõigile ühesugused.

Kõikidel seakasvatajatel on kohustus registreerida sead põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis ning loomade kaitsmiseks järgida kõiki bioohutusnõudeid. Sigade pidamine peab toimuma suletud territooriumil, kus kogu inimeste, loomade ja transpordi liikumine on range kontrolli all. Kõrvalised isikud peaksid seafarmidest eemale hoidma.

Selleks, et Aafrika sigade katk ei jõuaks suvel Saaremaale, sõltub palju meist endist. Viiruse leviku vältimiseks tuleb kõiki kehtestatud nõudeid ja soovitusi väga tõsiselt võtta.


Mida peab iga inimene teadma seakatkust:

1. Metsast koju jõudes puhasta ja pese kõik riided ja jalanõud. Selleks piisab soojast veest ja seebist.

2. Hoia eemale seafarmidest.

3. Ära viska toidujäätmeid metsa alla. Kui leiad metsast surnud metssea, teavita sellest Saaremaa veterinaarkeskust. Ära korjust ise puutu.

4. Haigestunud koduseast anna kohe teada valla loomaarstile.

5. Kui märkad, et naaber on võtnud sea, anna sellest kohe teada valla loomaarstile või Saaremaa veterinaarkeskusele.

6. Seakatk ei ohusta inimesi, kuid kõik inimesed võivad olla viiruse edasikandjaks.

7. Sealiha võib süüa, see on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on veterinaar- ja toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.

Seakatk on liigispetsiifiline haigus, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu. Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui jahimajandusele. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Toivo Jürisson, Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 635 korda, sh täna 1)