Saare tulevik kaalukausil (4)

Print

Saarlastel on otsustada, kas eelistada keskselt juhitud, ühtse korralduse ja tasemega, aga jäika süsteemi (üks VALD) või paindlikku ja kohalikest võimalustest sõltuvat omavalitsust (mitu KOV-i).  Saaremaal on avatud kahed ühinemisläbirääkimised. Kuressaare linnavolikogu ettepanek on moodustada üks omavalitsus, Leisi volikogu ettepanek teha Ida-Saaremaal viie omavalitsuse baasil üks vald. Lisaks on Lääne-Saare vald teinud naabritele ettepaneku liitumisläbirääkimisteks.

Võimu koondamine

Kodanike rahulolu kajastub kohalikel valimistel valimisaktiivsuses. 2013. a valimistel hääletas Saaremaal 14 430 inimest (49,6%). 9. juunil saadeti volikogudesse arutamiseks Saaremaa valla ühinemislepingu projekt. Selle järgselt on VALLA volikogus 31 liiget, kes valitakse ühes valimisringkonnas. Esialgselt pidi volikogus olema 49 liiget. Et mõista arvu 31 või 49 rolli, peab aru saama Eesti valimissüsteemist. See on oluline nendele, kes soovivad tulevikus osaleda volikogu töös ja kandideerida 2017. a valimistel, ja ka valijatele.

Vaadates tabelist valikut nr 1, selgub et ühe valimisringkonnaga valla lihtkvoot (vajalik valijate häälte kogus, et saada volikogusse isikumandaadiga) on kõrgem kui 2013. a mõnes vallas (Kihelkonna 438, Laimjala 363, Mustjala 357, Torgu 264, Pöide 428) hääletanute arv kokku! Mida aktiivsemad on valijad, seda väiksem on tõenäosus saada maapiirkonnast volikogusse.

Kui praegu otsustab volikogudes piirkondade elu-olu küsimusi 136 volinikku, siis suurvallas on otsustajaid 31. Kindlasti ei taga 31 mandaati eri piirkondade esindatust volikogus ega taga ka rahva hääle toomist volikogusse (külavanemad, seltside esindajad). Nii moodustatud volikogu eesmärk on piirata vaba mõtlemist ja asendada see poliitikaga. Eriti veel nüüd, kus riigikogu võttis vastu nn “kahe tooli seaduse”.

Vaadakem nüüd Ida–Saaremaa KOV-i kolme valimisringkonnaga varianti (tabelis valik 2). Matemaatika ütleb meile, et lihtkvoodiga volikokku pääsemine on tunduvalt lihtsam.

Hääletamine volikogus

Poliitika elluviimisel on inimestel erinevad huvid. Volikogu otsustused tehakse enamasti poolthäälte enamusega. Seega on võimalik otsuseid vastu võtta ühe poolthäälega, kui vastu ei ole kedagi ning kõik ülejäänud kohalolijad on erapooletud. Häälteenamust on vaja ainult teatud otsuste vastuvõtmisel, sh volikogu juhtide ja vallavanema valimisel ning umbusaldamisel. Volikogu liikmete arv saab oluliseks siis, kui otsuste vastuvõtmiseks on vajalik koosseisu häälteenamus (tabelis nr 3). Ühinemislepingu järgselt on kooliastmete avamiseks või sulgemiseks vajalik volikogu koosseisu vähemalt 2/3 häälteenamust. Ühinemislepingus on kokku lepitud, et lepingut selle kehtivuse ajal ei muudeta, küll aga on see põhjendatud vajaduse korral võimalik kahekolmandikulise häälteenamusega.

Omavalitsuses on demokraatliku võimu teostamisel põhiküsimuseks elanikele hüvede pakkumine ning seejuures on tähtis VOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE tasakaalu säilitamine. Seejuures oleneb palju sellest, milline on volikogu politiseerituse aste ning kuidas määratakse inimesi ametikohtadele.

Eesti mastaabis on praktika tõestanud, et politiseeritud volikoguga omavalitsustes juhindutakse otsuste vastuvõtmisel partei ideoloogiast ja omavahelistest kokkulepetest. Omavalitsustes, kus volikogu ei ole nii politiseeritud, saab määravaks, kes keda tunneb ja milline on inimeste taust.

Taavi Kurisoo eestvedamisel valminud ühinemislepingu projekti järgi töötatakse vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis välja üleminekuperioodi jooksul ja need kehtestab volikogu. Kuna seadusandlikult ei eksisteeri kindlaid reegleid, mis puudutavad struktuuri, personali ja töö organiseerimist, võib volikogu luua administratsiooni sellistel alustel, mida ise heaks arvab.

Volikogu ja valitsuse koostöö vajalikkust võib võrrelda jalgpalli meeskonnaga, kus iga mängija peab kõigepealt teadma, et pall ei kuulu ainuüksi temale. Keegi pole mängus korraga väravavaht ja ründaja, igaühel on oma roll. Igapäevases töös peab vallajuht jälgima volikogu, valitsuse ja erinevate allüksuste koostöö kulgu. Kõiki rahuldavaid lahendusi ei ole aga enamasti olemas.

Ühinemislepingu järgselt lubatakse valla volikogu komisjonide moodustamisel arvestada piirkondliku esindatuse põhimõtet. Seaduse järgi tuleb komisjonide esimehed ja aseesimehed valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Ühinemislepingu järgi kujundatakse teenuskeskuste piirkonnas töökorraldus nii, et osavallakogude/kogukonnakogude kaudu oleks tagatud kohalike elanike kaasarääkimise võimalus.

Haldusreformi seaduse rakendussätetes on väga täpselt reglementeeritud osavalla toimimine. Osavalla võib moodustada haldusterritoriaalse korralduse muutmisel, kui see on ühinemislepinguga kokku lepitud. Kui osavalla õigused ja ülesanded on kokku lepitud ühinemislepingus, siis on vajalik nende muutmisel ühinemislepingu kehtivusaja jooksul volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus.

Osavalda ei või likvideerida enne ühinemislepingu kehtivusaja lõppu, välja arvatud osavallakogu taotlusel. Seaduses on selgesõnaliselt kirjas osavalla esindatus, ka tähtajad osavalla algatatud eelnõude menetlemiseks, kirjalikele arupärimistele vastamiseks jne.

Lubadused versus seaduspärasus

Omavalitsus saab olla efektiivne ja stabiilne, kui esindus- ja osalusdemokraatia on omavahel tasakaalus. Kui üks nendest hakkab domineerima, on omavalitsuse normaalne elu häiritud.  Ühinemisleping on konkreetne dokument, kus tegevused tuleb sõnastada selgelt ja üheselt mõistetavalt. On kahetsusväärne, et volikogudele arutamiseks saadetud ühinemislepingu tähtsust ei mõisteta.

Miks muidu on ühinemisnõunik Taavi Kurisoo ühinemislepingu kaaskirjas märkinud: “Kuna juhtkomisjon ei ole veel jõudnud valminud lepingu lisasid üle vaadata ja mitmed lepingu lisad on veel ettevalmistamisel, siis tänasel lepingu projektil lisasid veel kaasas ei ole. Samuti on mitmed lepingu lisade loetelus toodud dokumendid realistlik välja töötada juhtkomisjoni poolt üleminekuperioodil, seega võib lepingu lisade loetelu veel muutuda. Lisade puudumine ei takista pikalt viimistletud ühinemislepingu kui sisuliste ühinemiskokkulepete arutamist ning nendele tagasiside andmist. Muudatusettepanekud juhtkomisjonile tuleb esitada hiljemalt 1. augustiks.” Seega on väga oluline, et ühinemis­leping koos lisadega oleks võimalikult arusaadav, et neid oleks menetlemise käigus kõigil võimalikel tasanditel selgitatud ja kommenteeritud.

Kuressaare linna, Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Salme, Torgu ja Valjala valla volinike asjatundlikkus ja nende osavõtul tehtavate otsuste iseloom peab tagama Saaremaa elanike rahulolu. Määravaks saab omavaheline sisuline ja tihe koostöö. Kas suudetakse tekitada ühtsustunnet, mis väljendaks Saaremaa elanike rahulolu, või mitte?

Jõudu tööle!

Maire Käärid, Pöide vallasekretär, riigiteaduste magister

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 858 korda, sh täna 1)