Meie riigikaitse kilp ja mõõk tugevnevad (2)

Maailma ja Euroopa kohal on hetkel mõningased murepilved. Meie idanaaber, kes näeb NATO-s ja Läänes oma peamist vaenlast, käitub üsna ettearvamatult.

Venemaa relvajõudude kasvav kohalolu ja sõjalised õppused Eesti piiri taga, samuti nende sõjalennukite kassi-hiire mäng siinsamas Sõrvest ja Vilsandist läänes ja meie õhuruumis laiemalt on kujunenud uueks normaalsuseks.

Peame nentima, et ilmselt jäävad Putini režiimi ettearvamatud sammud veel pikalt kestma. Lisaks seisab Euroopa silmitsi äärmusluse, terrorismi ja muude ohtudega. Muutunud julgeolekumaastikul on vaja otsustavalt tegutseda, et Eesti, Läti, Leedu ning kõik teised meie liitlased oleksid paremini kaitstud.

Olulised verstapostid

NATO idatiiva ehk siis meie piirkonna julgeoleku tugevdamisel kujunevad olulisteks verstapostideks juuni keskel Brüsselis toimuv alliansi kaitseministrite kohtumine ning sellele juulis järgnev NATO tippkohtumine Varssavis. Koos liitlasriikide kolleegidega lepime me Brüsselis ja Varssavis detailselt kokku, milline saab Läänemere piirkonnas olema NATO uus kaitse- ja heidutushoiak.

Eestis ringi sõites olen ma kogenud, et inimestele jääb termini “heidutus” tähendus aeg-ajalt ebaselgeks. Selgitamine on seega igati asjakohane.

Me seisame heidutuse eest, mis koosneb neljast põhilisest osast. Neist esimene hõlmab meie iseseisvat kaitsevõimet – eeskätt hästi varustatud ja väljaõpetatud võitlusvõimelist Eesti kaitseväge.

Heidutuse teine komponent on lahinguvõimeliste ja piisavalt arvukate liitlasvägede pidev kohalolu Eesti pinnal. Kolmandana tooksin välja need liitlasväed, kes vajadusel Eestile appi tulevad. Et see toimiks, on vaja panustada nii nendesse vägedesse, taristusse kui ka õppustesse. Tõhusa heidutuse osaks on ja jääb kindlasti ka tuumaheidutus.

Kindlasti ei vaja me praegu külma sõja aegset mees mehe, diviis diviisi, sõjalennuk sõjalennuki vastu lähenemist.

Fakt on, et Venemaal on Lääne sõjaväeringkonnas umbes 350 000 sõjaväelast – me ei püüdle siinses piirkonnas arvulise ülekaalu poole. Aga meie tegevused peavad olema usutavad ja veenma võimalikku agressorit, et Eesti võitleb oma vabaduse eest igal juhul. Need peavad andma selge sõnumi, et NATO kaitseb oma liitlasi kogu poliitilise ja sõjalise jõuga, mis tal on. Seega on heidutuse tegelik sisu igasugust konflikti vältida.

Eesti ootab Varssavi tippkohtumisel otsuseid, mis pakuvad pikaajalisi lahendusi – et suureneks liitlaste jalajälg nii Eestis kui ka teistes NATO piiririikides. Samuti tegeletakse NATO võimete üldise tugevdamise, sealhulgas Venemaa tõkestusvõime ja hübriidsõja vastase strateegiaga. Kõik see on fookuses ka NATO kaitseministrite kohtumisel.

Eesti ei eelda, et keegi hooliks meie julgeolekust rohkem kui me ise. Ent Eesti ei ole üksi, meile on toeks liitlased. Hindame kõrgelt alliansi ühtsust, liitlasriikide valmisolekut oma liitlasi nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt kaitsta. Pole saladus, et NATO on paigutamas igasse Balti riiki pataljonisuurust lahingüksust.

Tõsine väljakutse

NATO jaoks on täna tõsiseks väljakutseks Venemaa võimekus piirata ligipääsu meie piirkonnale ehk Kaliningradis paiknevad relvajõud.

Kriitilise tähtsusega on Leedu-Poola piiri ehk Suwałki koridori kaitstuse tagamine, et vältida “julgeolekusaare” teket Eestis, Lätis ja Leedus. Seega tõstab eesseisev liitlasvägede kohaloleku suurendamine Balti riikide esmast kaitsevõimet ja Poola võimet kaitsta Suwałki koridori ning aitab lahti hoida tee toetusvägede saabumisele. Kuidagi ei saa alahinnata ühiseid õppusi, õhuturvet ja NATO sõjalaevade tegevust Läänemerel, mille osas tulevad samuti Varssavist otsused.

Kokkuvõtvalt: Eesti riigikaitse kilp on esmane kaitsevõime ja mõõk kollektiivkaitse. Just kollektiivkaitse aitab täita need lüngad, mis käiksid Eestile üksinda üle jõu. Heaks näiteks on siin Eestis paiknevad liitlaste lennukid.

Varssavist saabuv sõnum pakub Eestile täiendavat julgeolekut ja turvalisust. See sõnum jõuab ka võimaliku agressorini: NATO kaitseb iga oma liitlast. Igale agressioonile järgneb vältimatu ja tugev vastulöök.

Hannes Hanso, kaitseminister, SDE

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 150 korda, sh täna 1)