11 aitavad üksteist (5)

 

Ühinemislepingu osapooled on Kuressaare linn, Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Salme, Torgu ja Valjala vald. Ühinemise ajaks on määratud kohalike omavalitsuste valimised 2017. aasta 15. oktoobril. Ühinemise eesmärkidena nimetab leping paremat haldust, suuremat võimekust ja tugevamat kodanikuühiskonda.

Leping loetakse sõlmituks, kui selle on oma otsusega kinnitanud kõik ühinevate omavalitsuste volikogud. Leping jõustub uue valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval ning kehtib kuni järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.

Lepingut selle kehtivuse ajal ei muudeta. Põhjendatud vajaduse korral on lepingu muutmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus.

Saarte Hääl teeb ülevaate Saaremaa valla ühinemislepingu projektist, mis on saadetud kõikidele ühinemises osalevate omavalitsuste volikogudele.

Uus omavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik valla staatuses, mis alustab tegevust kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimistega 2017. aasta 15. oktoobril ja kannab nime Saaremaa vald. Tegu on ühinevate omavalitsuste õigusjärglasega.

Kuni uue valla õigusaktide kehtestamiseni on omavalitsuse territooriumil jõus ühinevate omavalitsuste õigusaktid ulatuses, mis ei ole vastuolus ühinemislepinguga. Valla arengukava vastuvõtmiseni ja üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinevate omavalitsuste territooriumil nende senised arengukavad ja üldplaneeringud.

Valla sümboolika kujundamiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Ühinevate omavalitsuste vapid ja lipud jäävad soovi korral kasutusse edaspidi valla piirkondade sümboolikana.

Juhtimine ja valitsemine

Valla strateegiline juhtimine volikogu ja valitsuse näol koondatakse vallakeskusse Kuressaarde, mis säilib asustusüksuse staatuses linnana senistes piirides oma senise sümboolikaga. Kuressaarele jääb linnaõigus ja linnapea, kelle esindusrolli täidab vallavanem. Endistes vallakeskustes ning Lümandas ja Kärlal moodustatakse 2–4 teenistujaga teenuskeskused. Valla teine keskus on Orissaare, kus luuakse vähemalt kümne teenistujaga teenuskeskus.

Tasakaalustatud ja kodanikulähedaste otsustusprotsesside tagamiseks ning kogukonna või piirkonna huvide esindamiseks ja kaitsmiseks moodustatakse osavallad või kogukonnakogud. Teenuskeskuste piirkonnas kujundatakse töökorraldus selliselt, et osavallakogude/kogukonnakogude kaudu oleks tagatud kohalike elanike kaasarääkimise võimalus kohalikes ja ülevallalistes otsustusprotsessides.

Saaremaa valla volikogus on 31 liiget, kes valitakse kogu valda hõlmavas ühes valimisringkonnas. Vallavolikogu komisjonide moodustamisel arvestatakse piirkondliku esindatuse põhimõtet.

Volikogu esimehe koht on palgaline ja esimees ei tohi samaaegselt töötada mõnel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik ja (või) pedagoogiline töö.

Haridus, kultuur

Põhikoolide võrk säilitatakse senisel kujul vähemalt 2020/2021. õppeaastani. Kooliastmete avamiseks või sulgemiseks on vajalik uue valla volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus. Ka koolieelsete lasteasutuste võrk säilitatakse senisel kujul vähemalt õppeaastani 2020/2021 ja selle kujundamisel arvestatakse rahvastikutrende ja elanike soove.

Lapsevanemate makstav koolieelse lasteasutuse õppevahendite kulu seotakse töötasu alammääraga. Koolieelsete lasteasutuste õppevahendite kulu ei ühtlustata ja selle arvestamise aluseks võetakse eraldi iga asutuse õppevahendite kulu suhe töötasu alammääraga enne omavalitsuste ühinemist.

Töötatakse välja huvihariduse ja -tegevuse ühtne mudel ja rahastamise kord. Kuressaares, Kärlal ja Orissaares jätkatakse muusikalise huvihariduse andmist. Noortevolikogu esindajad kaasatakse otsustusprotsessi.

Ühtlustatakse erinevad preemiad ja stipendiumid, samuti spordiklubide toetamise kord. Raamatukogud ühendatakse hallatavaks asutuseks kesk-
raamatukogu ja 29 filiaaliga.

Sotsiaal ja kogukonnad

Sotsiaalteenused ja -toetused kehtestatakse ühesugustel alustel ja määrades, võttes aluseks lepinguosaliste 2016. aastal kehtinud kõrgeima toetusmäära. Arendatakse välja sihtrühmaspetsiifilised sotsiaalteenused ja parandatakse juurdepääsu sotsiaalnõustamisteenustele.

Kodanikuühenduste ja mittetulundusühingute toetamiseks kehtestatakse ühtne kord, nende tegevustoetuste maht piirkonnas ei vähene.

Ühesuguse nimega külade puhul arvestatakse uue külanime kehtestamisel nende külade elanike arvamusega.

Kommunaal ja transport

Võetakse suund ühisveevärgi vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna ühtlustamisele. Väljaspool Kuressaaret asuvatele koolidele tagatakse piirkondlik koolitransport. Vald aitab kaasa vähemalt ühe rahvusvahelise laevaliini (Mõntu–Ventspils) avamisele. Teede hooldamisel, sh teede talihoolduse ja haljastuse teostamisel võetakse miinimumtasemeks seni kehtinud põhimõtted ja kvaliteedinõuded. Samas arvestatakse piirkondlike eripäradega. Teede remondiks ja hoolduseks vajalikud rahalised vahendid tagatakse piirkondadele vähemalt 2016. aasta riigieelarvest selleks eraldatud toetuse ning haljastus- ja heakorratöödeks vähemalt 2016. aasta eelarvetes eraldatud mahus.

Ametnikud ja töötajad

Kõigile ühinevate omavalitsuste ametiasutustega teenistus- või töösuhtes olevatele ametnikele ja töötajatele pakutakse uues vallas nende teadmistele ja oskustele vastavat ameti- või töökohta samaväärse põhipalga või töötasuga. Juhul kui ametnik seda ei soovi, vastav koht koondatakse ja ametnikule makstakse seadusest tulenev koondamishüvitis.

Juhul kui ametnik või töötaja, kellele pakutud ametikoht ei ole samaväärne, ei soovi oma teenistus- või töösuhet jätkata, vastav ameti- või töökoht koondatakse, nähes ette lisaks seaduses sätestatule täiendava koondamishüvitise: kuni aastase tööstaaži korral ühe kuu põhipalga või töötasu ulatuses, kuni viieaastase tööstaaži korral kahe kuu põhipalga või töötasu ulatuses, enam kui viieaastase tööstaaži korral kolme kuu põhipalga või töötasu ulatuses.

Uue valla eelarve

Valla eelarve koostamisel tuleb lähtuda ühinemiseesmärkidest, kehtivatest arengukavadest ja kõigi ühinevate omavalitsuste huvidest. Eelarve peab kajastama lepingus kokkulepitud tegevuste, teenuste ja asutuste rahastamist ning ühinevate omavalitsuste kehtivaid lepinguid.

Lepingu kinnitamise päevast ühinevate omavalitsuste volikogudes kuni uue valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad ühinevate omavalitsuste volikogud netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi võtta 2016. aasta 1. oktoobri seisuga kinnitatud eelarvestrateegias planeeritud investeeringuteks ja mahus. Eelarvestrateegia-väliste investeeringute tegemiseks netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi võib võtta volikogude vastastikuse konsensuse korras vastavalt haldusreformi seaduse paragrahvile 25.

Ühinemistoetus

Riigieelarvest makstavat ühinemistoetust kasutatakse lepingus sätestatud prioriteetsete investeeringute rahastamiseks, aga ka registrite ühildamise ja sellega seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste vahendite ning tarkvara soetamisega seotud investeeringuteks, valla struktuuri ümberkorraldamisega seotud kuludeks, sh koondamishüvitisteks, valla õigusaktide ühtlustamiseks ning arengu- ja strateegiadokumentide koostamiseks, ametnike ja töötajate ümber- ja täiendusõppeks, organisatsioonide töökorralduse mõistlikuks ühtlustamiseks.

---

Kommentaar

Kaido Kaasik, Saare maavanem   

Saaremaa omavalitsuste ühinemislepingu projekti kinnitas juhtkomisjon
7. juuni istungil. Ühinemislepingu koostamise käigus pidasid läbirääkijad 37 ja juhtkomisjon 18 ametlikku koosolekut. Hea meel on tunnistada, et ühiste jõupingutustega koostatud lepinguprojekt arvestab niipalju kui võimalik meie inimeste soovide ja vajadustega.

Ühinemislepingu projekt loob ühinevatele omavalitsustele kindlustunde, et piirkondades jätkub pärast ühinemist senine elukorraldus. Läbi saavutatud kokkulepete on loodud eeldused Saaremaa kui terviku arendamiseks.

Kõige olulisemaks peangi lepingus asjaolu, et kokku on lepitud tingimustes, mis tagavad elanikele võrdsed võimalused ühetaolise avaliku teenuse saamiseks, olenemata piirkonnast, kus inimene elab ja töötab.

Saavutatud kokkulepetega arvestamine tuleviku arengute planeerimisel on tõsine väljakutse kõikidele osapooltele. Loomulikult ei taga üksnes paberile pandud tingimused kõikide plaanide rakendumist, vaid seda teevad eelkõige uude volikokku valitud volinikud. Tean, et meil on maakonnas piisavalt häid ja asjalikke inimesi, kes on huvitatud Saaremaa kui terviku arendamisest ja suudavad kokkulepitud põhimõtteid ellu rakendada. Jõudu meile kõigile ühinemislepingu järgmisel ja elluviimisel.