Järv jooksis auku tühjaks (9)

SUVITADA POLE VÕIMALIK: Kaarmise küla mehed Einu Rüütel (vasakul) ja Ilmar Koppel on nõutud. Kaks suve said külaelanikud järves ujuda, nüüd tuleb ujumiseks sõita kusagile mujale.  MAANUS MASING

SUVITADA POLE VÕIMALIK: Kaarmise küla mehed Einu Rüütel (vasakul) ja Ilmar Koppel on nõutud. Kaks suve said külaelanikud järves ujuda, nüüd tuleb ujumiseks sõita kusagile mujale.
MAANUS MASING

25 aastat kliinilise surma seisundis olnud ja kahe aasta eest koomast üles äratatud Kaarmise järv elas üle uue šoki, kui järvetäis vett põhja tekkinud augu kaudu välja voolas.

Juuni alguses hakkas järve veetase äkitselt alanema ja mõne päeva eest voolasid viimased kuupmeetrid järvevett suure kolina ja mürinaga kaldast mõne meetri kaugusele avanenud süvikusse.

Saanud järvega juhtunust teada, soovitas geograafiadoktor Arvo Järvet süviku tampoonida. Eile hommikul sõitiski seguauto järve äärde ja vee neelanud auk täideti seguga.

“Järve ei tulnud enam nii palju vett kui tavaliselt. Praegu on väga kuiv aeg. Kuna on tegemist karstialaga ja vett enam ei lisandunud, siis kaduski järvevesi maa sisse,” võttis teadlane eile Saarte Häälega rääkides olukorra lühidalt kokku.

Külaelanikud pole varem järve kuivaks jäämist täheldanud. Teadlane selgitab seda sellega, et varasematel aastatel hoidis põhjasete vee kinni.

“Nüüd, kui järv on puhas, pole veele enam mingit takistust. See nähtus on karstialale väga iseloomulik. Ega see vesi ei jää maa sees pidama. Vesi on seal pidevas liikumises. Kaarmise külast mõni kilomeeter loode pool on kõige intensiivsem allikaline väljavoolukoht,” sõnas Arvo Järvet.

Teadlane tõi ka vastupidise näite, öeldes, et kui järves on vett palju, siis ei suuda maa-alused looduslikud reservuaarid kogu vett vastu võtta. Aastaid tagasi oli mõnigi Kaarmise küla pere hädas liigveega.

Külaelanikud on huvitatud, kas taolisi auke või süvikuid võiks järves veel olla, mille avad praegu liivakihi all peidus. Arvo Järveti hinnangul on seda väga keeruline kindlaks teha.

“Selliseid auke näeb siis, kui vesi kaob või kui kusagilt hakkab vett intensiivselt juurde tulema. Kaarmise järves on vee väljavool reguleeritud. Uputamise ohtu enam ei ole,” teadis teadlane öelda.

Õnneks on järves veel mõnekümne ruutmeetri ulatuses vett kalade jaoks. Kui sademeid juurde ei tule, läheb vee-elanike olukord iga päevaga üha traagilisemaks. Seda nentis ka Järvet.

Kaarmise järv avati pärast korrastustöid kaks aastat tagasi juulikuus. Sellist ettevõtmist, kus looduslik järv nii suures mahus korda tehakse, pole Eestis varem olnud.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 713 korda, sh täna 1)