Linn võtab ilmateema käsile (8)

Saarte Hääl kuulas maad ja sai kinnitust, et Kuressaare täpse ilmanäidu organiseerimine poleks kohalikule omavalitsusele või näiteks turismiorganisatsioonile teab mis suur ja kallis ettevõtmine.

Aastaid on räägitud, et miks Roomassaare ilma Kuressaare omana esitletakse ja seega avalikkusele hoopis teistsuguseid andmeid edastatakse, kui linnas ilm tegelikult on.  Ilmateenistus on öelnud, et nemad põhivõrku ümber ehitama ei hakka ja niipea uusi ilmajaamu rajama ka mitte.

Ajaleht uuris, et kui ilmanäitude probleem on niivõrd suur, kas siis ei oleks võimalik kohapeal näiteks linnavalitsusel omaalgatuslikult usaldusväärseid ilmanäite mõõta. Selgus, et on küll ning ilmateenistus ei välistanud tulevikus ka vabatahtlike ilmavaatlejate andmete kasutamist oma andmevõrgus.

Tundsime huvi, et kui palju maksab üks ilmajaam, kui usaldusväärsed need on ning millised peaksid olema mõõtmisele seatud maastikulised tingimused.

Ilmateenistuse ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi vastas esmalt, et nende jaama (mõõdab kõikvõimalikke andmeid) maksumus on ligikaudu 14 000 eurot. Lisaks ehitustöödele, sidele, elektrile ja iga-aastase kalibreerimise summad.

Krabbi nentis siiski, et kindlasti on võimalik mõni lihtsam kalibreeritud jaam saada oluliselt väiksema summaga. Näiteks tõi ta maanteekaamerate juures paiknevad ilmajaamad, mis mõõdavad vähem andmeid.

Vaid põhilisi andmeid mõõtva jaama koos vajaminevaga võiks soetada mõne tuhande euroga. Miina Krabbi sõnul on ka ilmateenistusel vaid selliseid jaamu, mis mõõdavad ainult tuult.

Kui näiteks omavalitsus soetaks ise ilmajaama, siis esialgu neid andmeid ilmateenistuse kodulehel kuvada ei annaks. Süsteem pole lihtsalt nii ehitatud. Krabbi ei välistanud, et tulevikus ei võiks selline võimalus tekkida.

“Kui aga arvestada üha enam populaarsust koguvate vabatahtlike vaatluste võrgustikega, siis on vägagi reaalne, et ka neid andmeid hakatakse ilmateenistuse kodulehel kuvama,” märkis ta.

Seega saaks Kuressaare olla selles osas veidi ka teenäitaja. Samuti ei keelaks keegi Kuressaare linnavalitsusel kasutada seda näitu oma kodulehel ja teha kokkulepped meediaväljaannetega, et nood kasutaksid Kuressaarest rääkides just linna mõõdetud ilmanäite.

Kuressaare linnapea Madis Kallas ütles Saarte Hääle infot kuuldes, et on hea, et olukorra lahendamiseks on reaalsed võimalused. “Kindlasti on Kuressaare linn siin valmis kaasa lööma ja meie jaoks olulist asja ka finantseerima,” ütles linnapea.

Linnapea ütles, et neil on koos volinik Jaanis Priiga järgmiseks nädalaks kokku lepitud kohtumine Riigi Ilmateenistuse esindajaga.

“Ma usun küll, et elades tehnika sajandil ei tohiks olla temperatuuri mõõtmine Kuressaares üleliia keeruline ja kulukas ettevõtmine ning olen päris kindel, et lahenduse sellele ka leiame,” märkis linnapea.

Kallas möönis, et kindlasti tuleb vältida eelmiste aasta olukordi, kus soojade ilmade vähesus ja seega ka temperatuurikäärid uinutavad teemaga tegelemise ning soojalaine saabudes on taas tulekahju lahti. 


Kus mõõta?

  • Meteoväljak, kus tehakse tuulevaatlusi, peab paiknema üksikutest madalamatest takistustest (ühekordsed väiksemad ehitised, üksikud puud jne) nende kümnekordse kõrguse kaugusel, suurtest takistustest (mets, kõrged ehitised jne) mitte vähem kui 20-kordse kõrguse kaugusel.
  • Nõuded temperatuuri mõõtmisel: Meteoroloogilised mõõteriistad seatakse üles madala rohuga kaetud tasasel maa-alal.
  • 1. klassi jaama staatuse jaoks peavad soojusallikad (asfaltpinnad, betoonist hooned jms) olema jaamast vähemalt 100 m kaugusel. 2. klassi puhul vähemalt 30 m kaugusel.
  • Kuressaares leidub kindlasti selliseid tingimustele vastavaid platse mitmeid. Kasvõi näiteks golfiväljaku ja Põduste luha piirkond.
  • Vabatahtlikele tingimusi otseselt ette kirjutatud pole. Põhimõtteliselt saab rakendada samu tingimusi, mis on ilmateenistuse jaamadel.

Allikas: Miina Krabbi

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 889 korda, sh täna 1)