Ida-Saare kõnelused jõuavad raskeimate teemadeni (4)

Neli läbirääkimiste vooru pidanud Ida-Saare ühinejad on jõudmas kõige keerulisemate teemade – finantsküsimuste ja ühendvalla juhtimise – juurde.

Marili NiitsIda-Saare liitumise initsiatiivgrupi koordinaator Marili Niits (pildil) ütles, et senised kohtumised on kulgenud töiselt. “Komistuskivisid ei ole seni ette tulnud. Kuid kõige raskemad teemad –finantsküsimused ja juhtimine – on veel ees,” nentis ta.

Viimaste all pidas Niits silmas volikogu liikmete ja valimisringkondade arvu, valla juhtimisstruktuuri, samuti seda, kuidas hakatakse kasutama praeguseid vallamaju ja kuidas kaasata kogukondi.

“See on suur teemadering, mis vajab lahendamist. Nägemused on kindlasti erinevad, aga me anname endast parima,” märkis ta.

Esmaspäevasel ühinemisläbirääkimiste koosolekul kinnitati Ida-Saaremaa ühinemise eesmärgid, arutleti sotsiaalvaldkonna üle ning käsitleti halduskorraldust ja majandust.

Otsustati luua ühtne sotsiaalhoolekandesüsteem ja ühine kommunaalmajandus ja jäätmekorraldus. Teede remondiks ja hoolduseks tagatakse erinevatele piirkondadele raha vähemalt käesoleval aastal riigieelarvest eraldatud toetuse mahus.

Pöide välja arvatud, osalevad Ida-Saare ühinemisse kaasatud vallad ka Suur-Saaremaa valla loomise protsessis. Kogu Saaremaad hõlmava omavalitsuse ühinemisleping sai eile ühinemise laiendatud juhtkomisjoni heakskiidu ja peaks lähipäevadel jõudma läbirääkimistega nõustunud valdade volikogudesse.

Niits märkis, et Ida-Saare läbirääkijate eesmärk on samuti jõuda ühinemislepinguga peagi nii kaugele, et see volikogudele saata, siis saavad rahvasaadikud dokumenti paralleelselt Suur-Saaremaa lepinguga vaagida.

Praegu on laual ka seisukoht, et Ida-Saare valdades viiakse mõlema liitumisvariandi kohta rahvaküsitlus läbi üheaegselt septembrikuus. Küsitluse korraldamise üksikasjad on veel täpsustamisel.


Ida-Saare ühinemise eesmärgid

  • Ühinevate omavalitsuste väärtuste, tugevuste ja traditsioonide hoidmine ning arendamine.
  • Valla arengu kavandamise ja igapäevaelu korraldamise teadmiste ja oskuste koondamine juhtimisvõimekuse suurendamiseks.
  • Asjaajamise ja valla tegevuse korraldamine kodanike vajadustest lähtuvalt, arvestades maaelu ja hajaasustuse eripärasid.
  • Tingimuste loomine kogukondade osalemiseks vallaelu korraldamisel ja piirkondade koos toimimisel.
Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 703 korda, sh täna 1)