Igal maaraamatukogul on rääkida oma lugu

Tööpostil:  Liiva raamatukogu  juhataja noorel asendajal Hannes Pällil igav  vaikses maaraamatukogus juba ei hakka. MAANUS MASING

TÖÖPOSTIL: Liiva raamatukogu juhataja noorel asendajal Hannes Pällil igav vaikses maaraamatukogus juba ei hakka.
MAANUS MASING

Kuigi paljuski on need lood üsna sarnased, on iga raamatukogu lõpuks ikkagi täiesti unikaalne oma inimeste, lugemisvara ja üritustega.

 

Suuruselt teine raamatukogu maakonnas asub Orissaares, veidi kulunud roosa värvikihiga, kuid see-eest küllaltki imposantses hoones. On ju 1959. aastal valminud maja stalinistliku arhitektuuri näide.

Päikesepaistelise koolipäeva hommikul kella kümne paiku toimetavad raamatukogus kaks töötajat ja mõned õpilased. “See on praegusel kellaajal erakordne, aga neil on vist täna eksamipäev,” selgitab raamatukogu juhataja Eha Trumm. Enamasti jõuavad õpilased raamatukokku ikka kusagil kahe ajal.

Lugema hakatakse pigem pensionieas

Noorukid ei ole aga mõistagi ainsad, kes Orissaare raamatukogu uksepakku kulutavad. Leidub nii ilu- ja teabekirjanduse huvilisi kui ka lehelugejaid. “Neljapäeviti on Maaleht,” nimetab Eha ühe kuumema “kaubaartikli”. Raamatukoguhoidja Sirje Tarvis lisab: “Täitsa seinast seina kirjandust loetakse meil siin. Kellele meeldib armastus, kellele krimka, kellele ulme.” Sirje on aastate jooksul tähele pannud, et inimesed hakkavad rohkem lugema pensionieas. “Tulevad siia, et ma võtan end nüüd lugejaks, mul on nüüd aega lugeda.”

Ka kirjandust tellides mõeldakse eelkõige lugejate peale. “Püüame tellida erinevaid teoseid, et oleks nii teabekirjandust kui ka lugemisvara lastele. Seda katsume ka vaadata, milline kirjastus välja annab, et sel kirjandusel oleks natuke jumet ka,” selgitab Eha.

Ajapikku on välja kujunenud, et igal reedel tuleb tellimisleht Saare maakonna kesk-
raamatukogu komplekteerimisosakonnast. See täidetakse ära ja saadetakse Kuressaarde tagasi. Raamatupakke aitavad linnast ära tuua vallavalitsuse töötajad.

Eriliseks ei muuda Orissaare raamatukogu aga kirju lugejaskond, vaid maakonna üks väheseid raamatuklubisid, mis on koos käinud juba 13 aastat. “Iga kuu korraldame oma liikmetele midagi,” selgitab Eha. Peetakse nii ettekandeid kui ka kohtutakse põnevate persoonidega. “Liikmed aitavad ka, aga põhiliselt on organiseerimine meie kanda,” lisab omalt poolt Sirje.

Raamatuklubi hooaeg lõpetatakse kevaditi ekskursiooniga mõnda Saaremaa valda. “Kuidas sa siin Saaremaal elad, kui Saaremaad ei tunne,” tõdeb Sirje. Paar valda on umbes 20-liikmelisel klubil veel käimata, aga kui ring täis saab, eks siis hakatakse otsast peale, arvab Eha. Elavamad mälestused pärinevad raamatukogutöötajatel Vätta koolimajast, kuhu ühe reisi ajal sisse piiluti. “Väga ilus maja, kui oleks vaid korras.”

Pikem lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 211 korda, sh täna 1)