Kohtumaja lähiaastatel ei suleta (1)

SAAREMAA KOHTUMÕISTJAD: Reena Undrest (vasakul) ja Külli Mõlder mandri kolleegidele kohtumaja näitamas. MAANUS MASING

SAAREMAA KOHTUMÕISTJAD: Reena Undrest (vasakul) ja Külli Mõlder mandri kolleegidele kohtumaja näitamas.
MAANUS MASING

Kohtute haldamise nõukoja istung toimus sel korral Kuressaares. Kahel päeval arutati töiseid küsimusi. Eile keskpäeval külastasid nõukoja liikmed aga Kuressaare kohtumaja.

Pärast hoone ja kohtunikega tutvumist ütles Pärnu maakohtu esimees Rubo Kikerpill, et hoone vajab remonti.

“Kohtumaja eest vastutab Riigi Kinnisvara aktsiaselts. Kuressaare kohtumaja, mis valmis ühena esimestest taasiseseisvunud Eestis, on nüüdseks kantud kriitilises seisus olevate hoonete nimekirja. See võiks olla lahendatav kahe-kolme aasta perspektiivis.”

Hoopis uue maja ehitamist Kikerpill ei poolda. “Riigil on kohustus muinsusväärtusi säilitada ja neis elu hoida. Mujal Euroopas asuvad kohtud samuti väärikates vanades hoonetes,” kinnitas ta.

Vähemalt lähiajal kohus Saaremaalt ei kao. “Poliitikud on kohtuvõrgu optimeerimisest rääkinud, Maksu- ja tolliameti punkte on juba kinni pandud siin ja seal, kuid Pärnu maakohtu alla kuulub kuus kohtumaja ja Kuressaare ei pea olema suletavate hulgas,” märkis Rubo Kikerpill.

Kuressaare kohtunikud lahendavad sellest aastast video vahendusel ka Paide ja Rapla kohtu asju. Kui mujal Eestis kipuvad ülikoolilõpetajad suurlinnadesse tööle, siis Saaremaal tema teada kaadripuudust ei ole. Pigem jääb vähemaks kohtuasju.

“Ka kuriteod kolivad koos elanikega mujale,” nentis Kikerpill. Kohtumaja saatust soovitas ta uurida kohapealt valitud poliitikute käest.

Nõukotta kuuluv saarlasest riigikogu liige Kalle Laanet ei näinud võimalust, et kohtuvõim Saaremaalt kaoks. Laanet nõustus sellega, et riigireformi käigus vaadatakse kohtute tegevus tulevikus üle, kuid see ei ole lähiaastate teema.

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe vahendas ministeeriumi esindaja sõnu, et ministeeriumil kohtuvõrgu kokkutõmbamise plaane praegu ei ole.

Esimest korda Kuressaare kohtumaja külastanud Pikamäe leidis, et temale isiklikult hoone väiksus ja kammerlikkus meeldis. Kuigi kinnisvaraküsimused tema pädevusse ei kuulu, eelistaks ta riigiasutuste jäämist ajaloolistesse hoonetesse. “Maja säilib siis, kui selles on elu sees,” märkis ta.

Riigikohtu esimees ütles, et saarelise asendi tõttu säilib kohtupidamine siin usutavasti veel pikka aega. “Ma ei kujuta hästi ette, et saarlased peaksid hakkama mandril kohut pidamas käima,” lausus ta.

Videokonverentside kaudu tema sõnul kõiki juriidilisi toiminguid läbi viia ei saa, need on pigem abivahend.

Saaremaa kohtunikud edastasid Pikamäele pigem hoonega seotud probleeme: katus vajab kohendamist ja ruumid uut ventilatsiooni.

“Tore oli kohtuda oma töösse positiivselt suhtuvate inimestega, eestlastele omane kurtmine ei vii ju tegelikult kuhugi,” kiitis riigikohtu esimees saarlasi. Kolme kohtunikku pidas ta piisavaks olukorras, kus kohtunikud lahendavad ka teiste maakondade asju.

Kahepäevasel väljasõiduistungil arutati tema sõnul rohkem tehnilisi küsimusi, kohtustatistika pidamise metoodikat, kohtute eelarvet, menetlustulemusi eelmisel aastal ja kohtute jõudlust. Saaremaa kohtumaja tegevust eraldi ei käsitletud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 046 korda, sh täna 1)