Maanteed on mõrtsukaid täis

TUVASTAMINE: Patrullpolitseinik Ahto Aulik näitab alkomeetrit, millega tuvastatakse joove pärast selle veendumist esmase indikaatorvahendiga, mida rahvas nimetabki alkomeetriks.  RAUL VINNI

TUVASTAMINE: Patrullpolitseinik Ahto Aulik näitab alkomeetrit, millega tuvastatakse joove pärast selle veendumist esmase indikaatorvahendiga, mida rahvas nimetabki alkomeetriks.
RAUL VINNI

Nii uskumatu kui see ka ei ole, istuvad rooli ka sellises joobes inimesed, kes autoust avades sisuliselt rooli tagant välja kukuvad. Purjus autojuhte on meie ümber väga palju ning liikluses on nende rolli ohuallikana võimatu alahinnata.

Kurb statistika näitab, et politsei tabab vaid 8% kõikidest purjuspäi rooli istujatest. See tähendab, et kui tabatakse üks roolijoodik, siis statistika andmeil on 12 samasugust veel sõidus. Saare maakonnas tabati 2015. aastal 208 joobes juhti.

Sallimatus kasvab

“On vaid üksikud reidid, kus me joobes juhte ei kohta,” kinnitab Kuressaare politseijaoskonna patrulltalituse juht Matis Sikk. Suurem osa joobnud juhte tabatakse siiski igapäevase patrullitöö käigus. Kõige halvemal juhul lõpetavad viinakuradiga sõbrustanud sohvrid õnnetusega.

Joobes juhi süül on 2016. a juhtunud neli liiklusõnnetust, milles hukkus üks ja sai vigastada kuus inimest. Mullu juhtus joobes juhi süül kolm liiklusõnnetust, milles sai viga kuus inimest.

Plusspoolele kannavad politseinikud selle, et üsna sageli saab politseipatrull joobes juhi kätte tänu antud vihjele. Kuressaare politseijuhi Rainer Antsaare sõnul on sel aastal saadud 50 vihjet kahtlaselt käituvate autojuhtide kohta.

Ta toob mõned näited teadetest, mis on politseile laekunud: “Ford Transit hakkas 15 minutit tagasi liikuma. Lisaks juhile oli autos veel kaks meest. Teataja nägi nimetatud auto juhti autos õlut joomas.”; “Kuressaare Selveri parklas seisab sõiduauto, mille juht tundub ebaadekvaatne. Teataja nägi, et ta oli joonud ja oli autost välja tulles närviline.”; “Eessõitev auto vingerdab. Teataja sõidab järel ja annab teada, kui auto kuhugi ära keerab.”; “Kuressaare poole sõidab auto, mis kaldus ühest sõidurea servast teise ja üle keskjoone, kiirus u 60 km/h.”; “Anti teada, et isik oli enne käinud poes, et alkoholi osta, mida müüja talle ei andnud, kuna kell ei olnud veel 10. Teataja arvab, et see isik tuleb kell 10 tagasi ja ostab alkoholi. Isik sõidab autoga.”.

“Ühiskond muutub joobes juhtimise suhtes aina vähem sallivaks,” selgitab patrullpolitseinik Ahto Aulik. Inimesed sõidavad suisa ise võimalike purjus juhtide kannul ja annavad infot seni, kuni patrull kohal.

“Saadakse aina rohkem aru, et joobes juhtimine on karistatav tegu, ja seda põhjusega,” ütleb Rainer Antsaar.

Imelikud manöövrid

Tõe huvides tuleb lisada, et alati ei ole tegemist purjus juhiga. Antsaare sõnul on sageli tegu ka juhtumitega, kus juht tegeleb roolis lihtsalt millegi muuga. Kõige tavalisem näide – näpib nutiseadet. Teed ei jälgi ja auto kaldubki korraks vastassuunda. Hea, kui õnnetust ei juhtu, kuid tema järel sõitja võib teatada, et tegemist on kahtlase autoga.

On juhtunud, et on teatatud kahtlusest, et purjus inimene valmistub rooli istuma. Politsei sõnul võetakse sellisel juhul lihtsalt võtmed ära. “Me ei hakka ootama, et kas ta istub rooli ja siis sõidab eest ära ka veel,” ütleb Matis Sikk.

Inimesed püüavad politsei eest hoidudes teha üsna kentsakaid manöövreid, mis tegelikult hoopiski politsei tähelepanu püüavad. “Kindlasti peatame me liiga aeglaselt sõitja,” ütleb Sikk, selgitades, et pahatihti sõidetakse aeglaselt just politseiauto järel, kartes, et möödasõit äratab tähelepanu.

Silma hakkab ka see, kui reididel keerab keegi enne politseid ära või jääb näiteks teeservas pidama. “On juhtunud, et jäädakse enne politseirivi seisma ja juht vahetab kaasreisijaga koha või paneb juht hoopis ukse lukku ja jalutab metsa,” meenutab Sikk. Selline käitumine siiski ei päästa.

Ei osata hinnata

“Ma arvasin, et olen juba kaine,” kõlab üks tavalisemaid vahelejäänu põhjendusi. Eelmisel päeval on saunas mõned õlled võetud või siis sõbraga pudel haljast manustatud. Sellise vabandusega tulevad lagedale üldjuhul need, kes on vahele jäänud varahommikustel reididel. “Need saavad seda väita küll,” ütleb Sikk, viidates, et pahatihti nii ongi. Inimene ei anna endale aru oma seisundist. Statistika muide näitab, et enim tabatakse joobes juhte laupäeva hommikul. Ongi seesama muster, et reedel pärast tööd lastakse kumm lõdvaks ja võetakse napsu. Laupäeva hommikul ei anta endale aga oma seisundist aru.

Politseinike sõnul on hoopis uskumatum see, kui “olen kaine” avaldusega tuleb lagedale keegi, kes on ilmselgelt purjus. “Nad väidavad teinekord, et ei ole üldse purjus. Ise seisavad vaevalt seina najal püsti,” räägib Aulik.

Politseinikud tõdevad, et on ette tulnud ka selliseid vahelejääjaid, kes enam püstigi ei seisa, kuid kipuvad ikka rooli. “Ta põhimõtteliselt kukub autost välja, ei suuda jalulgi seista,” räägib Sikk ja Ahto Aulik lisab, et sellise juhiga auto on sisuliselt autopiloodil…

Taolised roolijoodikud hakkavad õnneks kaugelt silma. Ta ei kiirusta, kuid keegi temast auto vänderdamise tõttu mööda ka ei saa,  terve tee on teda täis.

Purjus juhi sõidumaneeri tunnus ongi peamiselt ebatäpsus. “Tema sõidustiil on lühidalt öeldes ebakindel,” selgitab Aulik. Sõidujoon ei ole ühtlane, kurvides kaldutakse vastassuunda, suunamärguanne jäetakse näitamata, pöördraadiused on pikemad jne.

Kõige tavalisem õnnetus on väljasõit sirgelt teelt, sest purjus inimene ei taju enam nii selgelt asjade mõõtmeid. Vaatab kurvis, et tee läheb tema silmamõõdu järgi ühte suunda, kuid ennast kraavist avastades saab aru, et tee läks ikka veidi kõrvalt. Või siis kõnnib tee ääres inimene ja purjus juht sõidab oma arust inimesest mööda. Üsna suure tõenäosusega võib ta ruumi vale tajumise tõttu talle hoopis otsa sõita.

Rääkimine vaid autojuhtidest ei ole tegelikult päris õige. Samamoodi on seadusevastane tegu ka purjuspäi jalgrattaga sõitmine. Paraku seda kas ei teata või ei taheta teada.

Purjus jalgratturi vastu saab algatada küll vaid väärteomenetluse. “Tihti sõidetakse saunast koju, olles enne joonud mõned õlled,” toob Aulik näite arvamisest, et “mõni õlu” oleks nagu lubatud. Samas on jalgrattaga purjuspäi sõitmine paljudes Euroopa riikides sama raske süütegu kui mootorsõiduki joobes juhtimine.

“Eriti just pimedal ajal on purjus jalgratturid suisa enesetapjad,” tõdeb Ahto Aulik. Rainer Antsaar lisab, et enesetapjad ollakse ka alkoholi pruukimata, juhul kui pimedal ajal sõidetakse ilma tuleta. Ahto Aulik ütleb, et rattaga sõita on ka ilmselgelt ebaturvalisem. Kui satud rattaga õnnetusse, pead olema tänulik, kui pääsed suuremate jamadeta.

Lööb kaineks

Politseinike hinnangul mõjub purjuspäi vahelejäämine patustajale nii-öelda üsna kainestavalt. Korduvalt vahelejääjaid on suhteliselt vähe ning nende puhul on tegu pigem alkohoolikutega. Selliste inimeste probleem on juba selles, et nad niisama lihtsalt enam kaineks ei saagi. Kuid autoga on vaja sõita.

Matis Siku sõnul on juhtunud, et inimene on isegi mõne päeva jooksul mitu korda roolist purjuspäi tabatud. Siku kinnitusel tuleb ka ikka ja jälle ette, et joobes juht tabatakse ametiauto roolist. Inimesel on järjekordne “sinine esmaspäev”. On küll paha olla, aga tööle on vaja minna. Mõtlema hakatakse siis, kui vahele jäädakse. Kahetsetakse oma tegu ja nutetakse politseinikule, kuidas nüüd nälg uksele koputab, kui load lähevad ja seega ka töötegemise võimalus kaob.

VÄÄRTEGU

VT- Väärtegu – alkoholisisaldus 0,10 kuni 0,74 mg/l väljahingatavas õhus, s.o 0,2 kuni 1,49 promilli.

KARISTUS: Kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (trahviühik on praegu 4 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga (kuni 30 päeva) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümneks kuuks. Lisaks võib kohus konfiskeerida sõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi, kui isikut on varem analoogse süüteo eest juba karistatud ning karistus on kehtiv.

KT- Kuritegu – alkoholisisaldus alates 0,75 mg/l väljahingatavas õhus, s.o alates 1,5 promillist.

KARISTUS: Rahaline karistus või vangistus. Süüdimõistmisel saab kohus joobes juhtimise eest mõista kriminaalkorras rahalise karistuse 30–500 päevamäära. Minimaalne päevamäär on 10 eurot või tegelik päevasissetulek, kui see ületab miinimummäära. Joobes juhtimise eest võib kohus määrata vangistuse alates ühest kuust kuni kolme aastani. Lisakaristusena võib kohus võtta juhtimisõiguse ühest kuust kuni kolme aastani. Samuti saab kohus konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.


Promillid ja milligrammid

Üsna tihti lähevad inimestel segi milligrammid ja promillid. Siinkohal väike selgitus.

Promillides mõõdetakse alkoholisisaldust veres. Näiteks juhul, kui inimene puhumisega hakkama ei saa. Siis võetakse joobe tuvastamiseks haiglas vereproov ja tulemus on promillides.

Alkomeetriga tuvastatav mõõtühik on mg/l. Mõõdetakse etanoolisisaldust väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Veres sisalduva alkoholi väljaarvutamiseks kasutatakse suhet 1 : 2100-le. Ehk siis üks mg etanooli väljahingatava õhu ühes liitris võrdub 2,1-promillise joobega. Teistpidi loetakse, et 1 grammis veres sisaldub 2,1 mg etanooli.


Anna endale aru

Joobes juhtimise juures on suurim murekoht just see, et inimesed ei anna endale aru alkoholi mõju kestusest. Tervise Arengu Instituudi läbiviidud uuring Kuressaare linna 18–65-aastaste elanike seas (kaasatud oli 264 kuressaarlast) näitas, et ligi kolmandik autot juhtivatest inimestest on eelmisel aastal istunud auto või muu mootorsõiduki rooli pärast alkoholi tarvitamist. Enamasti on seejuures juhtima asutud mõni tund pärast ühe koguse alkoholi joomist.

Ahto Aulik ütleb, et sellised uuringud näitavad, kuidas inimeste arusaam alkoholi mõjust on kergelt öeldes puudulik. “Eesti elanike teadlikkus alkoholi mõjust on endiselt halb,” räägib ta. “Ühe 2014. aasta uuringu kohaselt hinnatakse alkoholi mõju palju väiksemaks, kui see tegelikult on. Testis küsiti, et kui 80 kg kaaluv noormees – naiste puhul 55-kilogrammine naine – tarbib 30 minuti jooksul ära kolm 5%  õlut, siis kui kõrge on tema vere alkoholisisaldus 30 minuti pärast. Õige vastuse andis ainult 12% meestest – päris väike hulk. Naistest ainult 1%. Kuna alkohol on antidepressant, tekitab sellise heaolutunde, siis inimene tunnebki ennast palju paremini, kui tema tegelik tervislik seisund on. Tabelist on ka näha, et mehel läheb üks pudel 4,5% õlut täielikult kehast välja alles nelja tunni pärast, aga enamik inimesi arvab, et kui ma joon ühe pudeli õlut, siis poole tunni pärast olen ma kaine.”

Teaduslikult lähenedes peaks pärast klaasi veini või mõne õlle joomist ootama enne rooli istumist keskmiselt paar tundi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 849 korda, sh täna 1)