Vallikraav pumpadele alistuda ei soovinud

KRAAV HAKKAS VASTU: Kui üldiselt läks õppus korda, siis Kuressaare linnuse vallikraavi tühjakspumpamine osutus kavandatust keerulisemaks. MAANUS MASING

KRAAV HAKKAS VASTU: Kui üldiselt läks õppus korda, siis Kuressaare linnuse vallikraavi tühjakspumpamine osutus kavandatust keerulisemaks.
MAANUS MASING

Pühapäeval lõppes Kuressaares ja selle lähiümbruses toimunud Euroopa Liidu rahastatav rahvusvaheline üleujutusõppus SaareMODEX 2016.

Õppuse peakorraldaja, Lääne päästekeskuse kriisibüroo juhataja Viktor Saaremetsa kinnitusel läksid kõik ettevalmistatud sündmuskohad käiku ja etteantud harjutused lahendati koostöös.

“Õppuse põhieesmärk oli harjutada rahvusvahelist  koostööd ja seda, kuidas rahvusvahelist abi anda ja seda ka vastu võtta. Kuna säärases mastaabis ei ole sellise sisuga õppust varem olnud, siis tehakse hiljem kindlasti täpsemad kokkuvõtted ja järeldused, kuidas sellise abi taotlemisel käituda ja probleeme lahendada. Kõik osapooled jäid õppusega väga rahule,” kinnitas Saaremets eile.

Kraavi üllatused

Eelnevalt ettevalmistatud 14 sündmuskohale lisandus tema sõnul jooksvalt veel kaks. “Osas kohtades oli meeskondade ülesandeks olukorda hinnata ning pumpasid ja tõkkeid igale poole ei paigaldatud, teistes tegeleti siis reaalselt olukorra lahendamisega,” täpsustas ta.

Õppuste peakorraldaja möönis, et vallikraavil oli neile varuks mõned üllatused ja algsed arvutused ei pidanud täpselt paika.

“Eesti pumbad jäid laupäeval ja pühapäeval sinna edasi pumpama, eesmärk jäi samaks – vallikraav selle puhastamiseks tühjaks pumbata. Eesti pumbad tegutsesid lõunani, seejärel jäi tööle kaks kohalikku pumpa,” rääkis Saaremets, avaldades lootust, et pärastlõunal saab puhastustöödega alustada.

Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm kinnitas, et mingit meresiibrit vallikraavi ja mere vahel pole. “Olemas on lüüs-ülejooks veetaseme reguleerimiseks vallikraavis laudade lisamise või äravõtmise teel piiratud kõrgusvahemikus. Tagasijooksu ei saa toimuda, sest lüüsi alumine võimalik tasand on merepinnast oluliselt kõrgem,” selgitas Sõrm.

Vallikraavis oleva vee hinnanguline maht on tema sõnul sõltuvalt veeseisust umbes 75 000 m3. “See võrdub linna umbes 1,5 kuu veetarbimise mahuga,” lisas Sõrm.

Kuressaare päästepiirkonna juht Margus Lindmäe kinnitas Kadi raadiole, et Eestis pole nii suurt õppust varem olnud. Esmakordselt paigaldati spaade juurde veetõkkesein, seda tegi Rootsi meeskond. “Rahval oli ka huvitav vaadata, mis rannas ja vallikraavis toimus,” arvas ta. Kõige olulisemaks pidas Lindmäe koostöö harjutamist.

Seda, kui palju pumpamiseks kütust kulus, Viktor Saaremets öelda ei osanud. “Kõik meeskonnad olid nii-öelda isemajandavad ning millised või kui suured olid nende kulutused, me ei tea.”

Suurim õppus

Sõjaaegseid lõhkekehi õppuse käigus ei leitud. Laupäevahommikuse evakuatsiooniharjutuse tarbeks kasutati suitsupomme. Legendi järgi tuli pumpamise käigus kraavipõhjast välja kahtlane ese, mis hakkas suitsu välja ajama. Kuna polnud teada, millega tegu, siis otsustati baaslaager ohutuse mõttes evakueerida.

Laupäeva lõuna ajal Vanamõisa karjääris toimunud harjutuse käigus leiti legendi järgi samuti üks “lõhkekeha”, mida ei olnud võimalik transportida ja mis tuli kiiremas korras kahjutuks teha.

Harjutusega seotud lõhkamine oli ette valmistatud, turvatud ja kontrollitud Lääne-Eesti pommigrupi demineerijate poolt.


LEGEND

  • Õppuse legendi järgi oli Eestit tabanud halvim võimalik üleujutus, mille põhjustasid mereveetaseme tõus ja pikalt kestnud tugev vihm. Üleujutus oli tabanud nii Eesti lääne- kui ka põhjarannikut ja saari. Kuna Eesti siseriiklik võimekus oli töösse rakendatud mandril, saadeti rahvusvaheline abi Saaremaale, kus abistajad kohaliku päästeteenistuse juhtimisel tegelesid üleujutuskahjude likvideerimisega.
  • Tegu oli kolmanda osaõppusega Euroopa Liidu õppuste tsüklis, mida korraldavad Rumeenia, Bulgaaria ja Eesti. Rumeenias toimus sarnane õppus eelmisel aastal, Bulgaarias selle aasta märtsis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 058 korda, sh täna 1)