Uus romaan: tsaar Juhani julm ja leebe pale (4)

RAAMATU ESITLUSEL: “Gosudar” autor Roland Tõnisson kirjutas paksu raamatut seitse aastat. Foto: MEHIS TULK

RAAMATU ESITLUSEL: “Gosudar” autor Roland Tõnisson kirjutas paksu raamatut seitse aastat.
Foto: MEHIS TULK

Esmaspäeval esitles Roland Tõnisson  Kuressaares romaani “Gosudar”, mille keskmes on tsaar Ivan IV, keda on iseloomustatud ka lisanimedega Julm, Äikeseline ja Õudne.

Autori enda kirjastatud teos on tavatult mahukas – tervelt 815 lehekülge. Nagu Tõnisson esitlusel kinnitas, ei jätnud ta raamatust midagi välja ja see ei saanud olla näiteks poole õhem, kuigi just seda olla üks Soome kirjastaja ka pakkunud.

Romaani mõte tekkis autoril juba aastal 2007, kuid esimese peatüki valmimise järel mõistis ta, et põhjalikumat taustatööd tegemata teost valmis ei kirjuta. Materjali kogumiseks Tõnisson Venemaale paraku ei jõudnud, kuigi oleks väga soovinud, sest seal on tänapäevani säilinud mitmeid Ivan Julma ja tema ajastuga seotud paiku ja rajatisi.

Kirjutamine venis kokkuvõttes seitsme aasta peale ja jäi perioodi, mil Tõnisson, kes praegu on ametis Kuressaare Püha Nikolai kiriku preestrina, töötas Helsingis trammijuhina. Romaani kallal nokitsemine oli autori jaoks omamoodi teraapia ja vaheldus rutiinsele ja teinekord ka stressirohkele argipäevale.

Kokkuvõttes on Tõnisson püüdnud ühest kurikuulsamast Vene valitsejast anda võimalikult objektiivse pildi, koorides temalt väljamõeldiste ja müütide kihi, mille on aegade jooksul nii tema kui ka toonase Venemaa ümber kasvatanud kõmu- ja kuulsusejanused autorid.

“Ma ei suuda lugusid välja mõtelda. Krimiromaaniga ma ilmselt hakkama ei saaks, kuigi ma neid väga armastan,” tunnistas autor. Seetõttu on ka “Gosudaris”, mis iseenesest kubiseb erinevatest tegelastest ja tüüpidest, väljamõeldud kujusid vaid kümmekond. “Olen püüdnud jääda ajaloolise tõe juurde. Raamat põhineb tõsielulistel sündmustel,” ütles Roland Tõnisson. Samas on tegu ikkagi ilukirjandusega, mis peaks tema sõnul välja vabandama ka mõned vead, mida ajaloolased võivad raamatust leida.

Ajaloolane Jaak Valge on Tõnissoni teose kohta märkinud, et toonane ühiskond oli religioossusest lausa läbi imbunud ning seega suudab autor teoloogi ja õigeuskliku vaimulikuna seda näha ja tõlgendada hoopis paremini kui keegi, kes vaid tagantjärele tarkusega kirjeldab möödunud sündmusi. “Omaaegsed inimsuhted ja keelepruugi tõlgib autor tänapäeva keelde ja toob selle ladusalt lugejani, kaotamata siiski toonast sõnapruuki ja mõttekäiku,” sõnas ta.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 405 korda, sh täna 1)