Tasuline arstiabi toonuks posijad

APTEEK: Maakonna apteegist sai 1922. aastal samuti arstiabi andmise koht, kuna haigla asus südalinnast päris kaugel.  Foto: SAAREMAA MUUSEUM

APTEEK: Maakonna apteegist sai 1922. aastal samuti arstiabi andmise koht, kuna haigla asus südalinnast päris kaugel.
Foto: SAAREMAA MUUSEUM

Saaremaal taheti sada aastat tagasi suisa vägisi säilitada tasuta arstiabi, kuna muidu kippunuks kitsa silmaringiga inimesed kodukootud posijate ja ravitsejate poole pöörduma.

Peaaegu sada aastat tagasi oli arstiabi tänasega suhteliselt sarnases olukorras: raha ei jätkunud ja arste ei jätkunud. Patsiente seevastu jätkus küllaga. Suur osa neist siiski arstide manu ei jõudnud.

Väga detailselt joonistub Saare maakonna arstiabi olukord välja maakonnanõukogu 1922. aasta eelarve arutelu protokolli lugedes. Majanduslik olukord oli pingeline ja kuskilt oli vaja kärpida. Suunised selleks anti riigi poolt ja esmajoones tuli kokku tõmmata asjade pealt, mis ei olnud maakonnale riiklikult n-ö sunduslikuks tehtud.

Nagu ikka, tormati kalliste asjade ehk siis arstiabi kallale. Kärpida polnud siiski enam kusagilt.

Eesti Ajutise Valitsuse 1918. aasta korralduse kohaselt pidi igas kihelkonnas arst olema. Kihelkondade arvu arvestades oleks Saare maakonnas pidanud olema 12 jaoskonnaarsti. Lisaks velskrid ja ämmaemandad. Paraku töötas vaid neli jaoskonnaarsti ja maakonnaarst ning viis sanitari ja viis ämmaemandat. Saaremaa puhul oli oluline see, et kõik need arstiabi andjad olid rahvale tasuta, kuigi see ei olnud kohustuslik…

Pikem lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 356 korda, sh täna 1)